Herkki Kitsing: riik mängib diisliaktsiisiga, tagajärjeks kaotatud töökohad ja kallim toidukorv

Järgmisesse aastasse planeeritud diislikütuse aktsiisitõusu põhjendused ja arvutuskäik on mõistetamatud. Ignoreeritakse riigi enda andmeid ja statistikat ning eelmise aktsiisitõusu mõjusid.

Vastupidiselt aktsiisitõusu negatiivsetele mõjudele, mida näitavad statistika ja analüüsid, tahab riik nüüd teist korda sama reha otsa astuda. Rahandusministeerium planeerib alates 2022. aasta maist diislikütuse aktsiisi tõstmist tagasi euroliidu kõrgeimale (v.a Holland) tasemele.

Eesti vedajatele tähendab see taas konkurentsivõime kadumist. Tankimine liigub Eestist välja, ja selle asemel, et riik saaks kõrgema aktsiisi näol rohkem makse, kaotab ta teisest taskust veelgi suurema sissetuleku.

Kahjuks ignoreerivad ametnikud riiklikke (statistikaamet, EMTA jt) ning erialaliitude (ELEA, kaubandus-tööstuskoda, tööandjate keskliit jt) andmeid. Seetõttu on riik märkimisväärselt valesti hindamas aktsiisimaksu langetamisest tulenevat mõju riigieelarvele.