KUKALT SÜGAV MÕTE

ANDRES ÜLVISTE

Elektri hinna tõus jätab elekterkütte kasutaja tänavu talvel küll külmaks ehk külma kätte.

MÕISTATUSI

IVO IVARI

Balti mere elanik, keda palsameerituna ja tinakirstus kõrgelt hinnatakse ning ülemaailmselt tunnustatakse.

Mehed lohakalt tõstavad, naised hädas langetavad.

Kulla hinnaga hangitav, haisev ja hallitav mateeria.

Grupi kaupa pulli pärast lüpsta lastud.

Ülesäratamiseks vajab kahe käega siblimist.

Kirikus suur ja kõrgel, kõrtsis väike ja põlvedel.

Kahaneb ja suureneb, aga käsu peale ei seisa.

Lükkad kiiruga sisse – viiner; võtad rutuga välja – sardell.

Aitab käte jõul ja suure kisa saatel liigsest õhust vabaneda ning mõnele isegi naudingut pakkuda.

Mõne matab, mõne katab.

Vastused (vales järjekorras): labidas, trompet, hallitusjuust, mikrolaineahi, orel, kuu, kannel, lüpsilehmad, prill-laud, kilu.

PAETISME

JÜRI PAET
Kui kuusk on toas, siis on rohelised jõulud.
Lumi sadas kõnniteedele, et jääda.
Iga sell unistab saada õnne sepaks.
Elevandijaht läks seekord kihva.
Saekaatris töötades tuleb pöialt hoida, et sõrmed alles jääksid.
Häid lambapäid mahub palju lauda.
Kui koer haigestub, siis võib teda lohutada, et küll pulmadeks paraned.
Iga piimatootja unistus on elada või sees.
Inimsööja moto: “Endast nõrgemaid pole mõtet süüa.”
Kõik matused on hinge­matvad.
Aeg on raha. Kui aega on vähe, siis on see peenraha.
Iga rahvatantsija võib jooksupolkat käigu pealt tantsida.

ANEKDOOT


HEIKI RAUDLA huumorikogust

Aastal 2041. Isa pojale: “Varem võis baarides suitsetada.”

Poeg: “Aga isa, mis asi see baar on?”

PILKEID

ANDRUS TAMME huumorikogust
Leevendamaks inflatsiooni negatiivseid mõjusid, käivitab valitsus pensionäride toetamise programmi, mis koosneb naljadest, ennekõike anekdootidest.
Pärast koroonatõendite kehtestamist avalikes kohtades viibimiseks oli peigmehel hea põhjus perekonnaseisuametisse mitte ilmumiseks.
Juhtiv ühiskonnauuringute läbiviija korraldas küsitluse teemal “Mis sind ärritab?” ning selgitas välja, et just ühiskonnauuringud ja küsitlused ärritavad inimesi kõige rohkem.
Miks ilmajaam teatab, et väljas on –7, aga tundub, nagu oleks –11; kuid miks Eesti Pank ei ütle, et keskmine palk on 1500 eurot, aga tundub, nagu oleks 1000 eurot?
Imelik, et meie prügimajja pandi juba ammu konteiner paberprügi jaoks, aga ebakompetentsed isikud panevad seda jätkuvalt postkastidesse.
Hoian alati alles igasuguste tõbraste visiitkaarte. Näiteks kriimustad parkimisplatsil kellegi auto ära, kirjutad sellisele visiitkaardile “Vabandust” ning jätad selle auto kojamehe ja klaasi vahele.
Panin kassile nimeks Kikerikii. Nüüd kui mu karvakera õues hulkuma läheb ja ma teda hõikan, hakkab naabritel katus sõitma. Tõsi, paar korda olen pidanud meedikutele tõestama, et ma pole hull.

SAJANDITAGUNE NALI

SIRJE A. REI kogust
Uus ülikond

Kase Peeter sõitis koos naisega linna endale uue ülikonna tarbeks riiet ostma. Ühtlasi lootsid nad, et saavad samal päeval ka mõne rätsepatöökojaga jutule, kus ülikond valmis õmmeldakse. Riidepoes valiti tükk aega, enne kui kaupmehele ostusoovist teada anti. Peeter ise ütles, missugune värv ja muster talle kõige rohkem sobib. Hinda vaadati ka – liiga kallis ei tohtinud see olla, sest muudeks ostudeks pidi ka raha jätkuma. Kui riie oli välja valitud ja raha makstud, läksid Peeter ja Ella kohe poe kõrval olevasse rätsepatöökotta.

“Kas te saate sellest teha mulle ülikonna?” küsis Peeter rätsepmeistrilt. “Mitu meetrit riiet on?” tahtis meister teada. “Kolm,” vastas Peeter. “Kui lai?” – “Sada seitsekümmend.”

Rätsep arvestas, mõtles, arvestas veel korra ja vastas siis: “Ei saa, ka kõige parema tahtmise juures ei saa.” – “Kuidas siis nii? Kaupmees ju ometi ütles, et sellest riidest tuleb igal juhul ülikond välja,” lausus Peeter naisele ja nad läksid siis kõrvaluulitsas olevasse rätsepatöökotta.

“Kas teie saate mulle teha sellest riidest ülikonna?” tahtis Peeter teada. “Kui palju riiet on?” küsis ka see meister. “Kolm meetrit,” vastas Peeter. “Ja kui lai see riie on?” – “Sada seitsekümmend.” Rätsep mõtles natuke aega, arvutas ja teatas siis: “Saab küll – vähe on, aga saab.”

Nädala pärast läks Peeter jälle linna, ülikonnaproovi. Peeter passis ülikonda selga – pintsak istub, on küll õlgadest, külje pealt ja selja tagant kitsavõitu, aga istub. Püksid võiksid ka veidi pikemad olla, aga ajab asja ära. Kui Peeter parajasti peegli ees veel kord ülikonda üle vaatas, tuli tuppa rätsepa väike poeg. Peeter vaatas korra, vaatas teise korra.

“Kuulge, rätsepmeister, poisil on püksid minu riidest!” Rätsep silmitses poissi ja ütles siis natuke häbelikult: “Tõepoolest.” Ning selgitas siis juurde: “Juurdelõikamisel jäi siit ja sealt natuke üle, tegin siis poisile püksid.”

Peeter ei vihastanud, ainult imestas: “Mul on üks küsimus, armas meister. Enne kui ma teie juurde tulin, käisin kõrvaltänavas oleva rätsepmeistri juures. Tema ütles, et kolmest meetrist ülikonda ei saa, aga teie tegite sellestsamast riidest mulle ülikonna ja veel oma pojale püksid ka. Kuidas see võimalik on?”

Rätsep noogutas ja ütles: “Kõrvaltänava rätsep ei saagi nii vähesest teha.” – “Miks siis mitte?” tahtis Peeter teada. – “Vaadake, härra, tema poeg on minu pojast kolm aastat vanem ja kasvult suurem, tema juurde minnes oleks pidanud teil neli meetrit riiet olema.”

SÕNAMÄNGE

TARMO VAARMETS

Rahvusetu pole setu.

Norskaja toa täidab kaja.

Sadamast paistab iga mast.

Euroopasse minekuks vajame passe.

Amatsoonid rajasid meestevabad tsoonid.

Plokkflöödi mängija trummiga välja löödi.

Palavalt tervitame saunalavalt.

Tervist vajame kindlasti, mitte vist.

Sünnitanud naiste peas on tanud.

Papside ja emmede vahel on side.

Tiirase mehe kaasa jälle rase.

Lapsukese naba on ta kese.

Parastava mõttega suud ära ava!

Magavaga ole vaga!

LOOSUNG

VEIKO MÄRKA

ENERGIATOOTJA SOOVITAB: kuumaks kuumaks!

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid