Kõige lihtsam on alustada ministriga, kelle peale kõik kadedad on, sest tal on kõige rohkem raha. Rahandusministrile saan lubada peamiselt seda, et ma maksan makse tublilt ikka edasi (mitte et ka väga valikut oleks).

Majandus- ja taristuministrile lubaduste andmisega on juba natuke keerulisem, aga luban taristut koormata mõistlikus ulatuses ja mitte lõhkuda suuri riiklikke objekte, näiteks Haapsalu ja Pärnu ronge, kui need kunagi liikuma peaks hakkama.

Siseministrile luban mitte takistada kohalike omavalitsuste tööd (olen kunagi siseministeeriumis praktikal olles andnud oma panuse, loendades Eesti kaitsealuseid kivisid ning menetledes Ida-Virumaa soovi rajada rahvusvaheline lennujaam). Kaitseministeeriumile luban mitte teha teadlikku koostööd välismaa luureorganitega ning palun justiitsministeeriumil mõista, et neid pommi valmistamisega seotud märksõnu guugeldasin ma ühe käsikirja jaoks (jajah, ma tean et olete seda selgitust varemgi kuulnud).