Kindlasti tuleb nimetada seda, et maks ei saa valutada - selles puuduvad valuretseptorid. Nii on võimalike haiguste avastamine keerulisem, abi on siin oma tervise rutiinsest kontrollist. Maksa puhul ei pruugi tavaline vereproov anda veel täpset diagnoosi, aga kui mingid markerid viitavad sellele, et organi funktsioonid on häirunud, saab asja edasi uurida.

1x
00:00

Jüri Laasik peab alkoholi mõju maksale kahtlemata väga oluliseks. „Minu käest on tihti küsitud, et kas peale kõvemat joomat tekib kohe maksatsirroos. Kahtlemata ei teki, aga püsiv alkoholi tarvitamine, ütleme 20-40 grammi puhast alkoholi päevas, pikema aja jooksul, mõjub kindlasti. Samas on tehtud statistikat, kus ühe haigla patsientidest ainult 9-10 % oli maksahaigus põhjustatud alkoholist. Üks hiljutine uuring eesti meeste tervise osas näitas, et 40-49-aastaste meeste seas oli 70% ülekaalulisi, neist rasvunuid 26%. Rasvmaks on väga sage maksaprobleem,” lisab dr Laasik.

Alahinnata ei tohiks tema sõnul kindlasti ka ravimite osa. Mitmed grupid medikamente mõjutavad otseselt maksa head käekäiku. Näiteks osad kolesteroolivastased preparaadid või seenhaiguste raviks mõeldud tabletid. Teame ka, et paratsetamool on pikemaajalisel kasutamisel maksale kahjulik. Suure osa maksahaigustest põhjustavad hepatiidid. Sageli tekib koosmõju, näiteks põeb inimene enda teadmata C-hepatiiti, mille kahjustusele lisandub alkoholi mõju. Omaette teemaks on toidulisandid, mida saab hõlpsasti soetada, aga mille tarvitamine ei pruugi alati maksale kasulik olla.

Eestis tehakse aastas 9-10 maksasiirdamist. Dr Laasiku soovitusel ei tasu uuele maksale siiski eriti loota. Ja ehkki ka maksa turgutamiseks on olemas preparaate, aitame oma tervist eelkõige sellega, kui jätame halvad harjumused maha