Tiina Laanem: otsi endale üks väärikas esivanem, kellest on uhke teistele rääkida!

| KOLUMN |
Eestlaste suur huvi oma sugupuude uurimise vastu pole üldsegi imekspandav, sest olgem ausad – üks Põhjasõja-aegne vägev vaarisa võib su elule palju rohkem vunki anda kui sinuga ühte aega jagav onu Vello Vändrast.

Kõik ju noogutaksid tunnustavalt ja isegi kadedalt, kui tutvustada oma sugulasena Johan Laidoneri, Paul Pinnat või Georg Lurichit. Kes ei tahaks kanda nendega tükikest ühist geneetikat?! Geenid kannavad ju tarkust, julgust, vaprust, vaimukust ja võlu edasi ka järgmistele põlvedele. Ebameeldivad omadused saab aga sada aastat hiljem sujuvalt maha vaikida. Surnutest on ju paslik rääkida vaid head!

Elavate sugulastega pole pooltki nii lihtne. Kui su onu on üle küla tuntud joodik või vanaisa armastab tülitseda, tuleb see sünnipäeva käigus kohe ilmsiks. Joovad end täis ja teevad kõigile häbi. Kisuvad riidu ja sõimavad valitsust. Naljade osas ka täielikud onu Heinod! Häbene või silmad peast. Pealegi – osa nendega kaasas käivast aurast ringleb varsti paratamatult ka sinu pea ümber, kuigi sa ise ei joo peaaegu üldse ning valid juba viimased viisteist aastat Reformierakonda. Ikkagi tekitad parasjagu kahtlust, kui su soontes voolab valitsust kiruva onu Heinoga ühine veri.