ACTA hämarad nurgatagused
Aga paraku pole asjad nii lihtsad ja ACTA üldse nii üheselt tõlgendatav.
Esiteks on Eestis ACTAt korralikult lugenud väga vähesed inimesed ning suurem jagu neist on dokumendi suhtes kriitilised. Sõna on võtnud nt Karmen Turk (juriidiliselt poolelt), Linnar Viik (infotehnoloogia aspektist) ja filosoofilisemalt Mihhail Lotman, kes ka tänases Maalehes meid teemasse juhatab.
Milles on siis mure? ACTA on dokument, mis puudutab väga laia valdkonda, olles seejuures väga üldsõnaline. Ta paneb ühte patta kogu autoriõiguste temaatika, olgu see seotud tööstusliku tootmise või põllumajanduse või infotehnoloogiaga vms. Ning deklareerib, et need reeglid on üleüldised.
Selles asjaolus seisneb ka oponentide protesti läte. Pole kindel, kas säärastele maailmadele – arvutis vaadeldavatele ja käega katsutavatele – saab ikka samu reegleid kehtestada? Nt mõrv arvutimängus, armusuhted netiavaruses... Autoriõigused on teine asi, aga ikkagi: kas pole me harjunud sellega, et virtuaalne maailm on olemuslikult midagi muud?
Problemaatiliseks teeb asja ka see, et leppest pole tekitatud (või tahetud jagada) korralikku eestikeelset versiooni. Praegu leviv on küll Euroopa Komisjoni antud ametlik tõlge, kuid vigu täis (seda on juba analüüsitud).
Maaleht püüdis sel nädalal saada ka selgust, kas üldse ja mida võiks ACTA kaasa tuua Eesti põllumajandusele. Aega asja endale teadvustada ja materjal läbi töötada on ju olnud. Siiski selgus näiteks, et ei põllumajandusministeerium, rääkimata Eesti Seemneliidust ja Jõgeva Sordiaretuse Instituudist, pole veel jõudnud analüüsida, mis võib muutuda.
Põllumajandusministeerium tunnistas, et neile pole ACTAt kooskõlastamiseks või analüüsimiseks saadetud. Eestis on see tehtud välisministeeriumi ülesandeks. Just nende õlule on pandud ACTA-asja ajamine ja seda nad ka teevad: välisministeeriumi koduleheküljel on väike memo “Teavet võltsimisvastase kaubanduslepingu kohta”.
Selles võetakse ette levinumad etteheited ACTA-le ja vastatakse neile ümberlükkavalt, isegi ründavalt (osalt meenutavad vastused liigagi Euroopa Liidu ametkondades liikuvat avalikku samalaadset dokumenti). Mihhail Lotman ütleb selle kohta leebelt: hämamine.
Hämamise ja hämarusega on aga nii, et demokraatlikus ühiskonnas lihtsalt üht hääd ja õiget asja nõnda ei tohiks ajada.
Või peituvad ACTA kaitsjate ja eriti peaministri seisukoha juured hoopis leppe sissejuhatavas pügalas, kus on kirjas, et piraatkaubandus takistab majanduskasvu. Ja kõik, mis takistab majanduskasvu, on saatanast. Sest majanduskasv on püha!
