Paljudele paistab just selline värsipaar olevat praeguste Eesti sisepoliitiliste ettevõtmiste iseloomustajaks. Reformierakonna ajutrustis – ükskõik kas selle keskmeks on praegu Rain Rosimannus, Kristen Michal või mõni avalikkusele täiesti tundmatu niiditõmbaja – on jõutud veendumusele, et senisel moel rahvas enam ei taha ja valitsejad enam ei saa edasi minna. Järelikult tuleb minna mõnel teisel moel.

Uue kursi valikul tekib üks võtmeküsimus. Kuidas ja kui palju peaks laevukest keerama, et vaatajad jääksid uskuma, kuid ise ei käiks kummuli? See küsimus polegi niisama lihtne ning õige vastuse leidmine eeldab vaatamist mitme nurga alt.

Avalehele
10 Kommentaari
Loe veel: