Kes on, kes on kõige popim?
Eks ikka Hitler, Adolf Hitler. Üks Hitler müüakse poes läbi, tuleb kohe teine otsa. Hitler on aina meiega. Seesama tendents valitseb ka Eestis, heitke vaid pilk ajalooteoste riiulitele. Kes teile sealt ikka ja jälle vastu vaatab? Rahva Raamatust andis otsing 285 nimetust, kus Hitler esineb vähemalt pealkirjas. Hitler paelub?!
Küllap kehitab tubli lugeja neid ridu lugedes õlgu. Mis seal siis ikka imestada. Me peame ju teadma, mäherdune kurivaim see Hitler oli, et teda või tema „kloone“ enam mitte pukki upitada. Uurime ta siis veel aastakümned pärast tema surma ta põhjalikult läbi. Seepärast siis nii palju Hitlerist.
Välistatud pole aga teinegi seisukoht, mille kohaselt paljud meist on Hitlerist seletamatus, varjatud vaimustuses. Endiselt on põhjalikumalt läbi vaatamata ja uurimata seik, mille kohaselt oli füürerist omal ajal vaimustunud suur, küllap väga suur osa ühest tsiviliseeritud Euroopa suuremast rahvast ehk sakslased, vaatamata sellele, mida see vanatühi korda saatis. Miks?
Hitlerist mitte väga kaugel jumaldas oma „isa“ ja juhti veelgi suurem vene rahvas. Kui Hitler kuidagi veel oma rahvast hoidis ega viinud need põhjuseta päevast-päeva karjakaupa tapalavale, siis Stalin oli ühesuguse innuga kõigi nn nõukogude rahvaste kallal, venelased ise said ehk vaat kõige hullemini vatti. Paljud tapetavad tänasid Stalinit viisakalt selle eest. „Idioodid!“ käratas juht seda kuuldes. Kui Stalin suri, tõusis sealtkandist taeva poole ehk maailma kõigi aegade võimsaim nutujoru. Ning voolasid vägevad soolased pisaratejõed. Kahju oli, et enam keegi sind ei piina ega maha klopi. Stalini menu on säilinud suure, üllatavalt suures osa vene rahvast seas tänase päevani. Varjamatult, igasuguste küsitluste poolt kindlaks tehtuna.
Teame väga hästi kui kõrgele tapatasemele tänane relvastus on arendatud. Saanuks neid kasutada Hitler või Stalin nende jüngrite toel, poleks eluks kutsutavast nähtusest maamunal ehk suurt midagi järel. Needsamad küsitlused ja muud menuavaldused aga näitavad, et uute koletiste ilmumine pole sugugi välistatud. Ühel päeval ja ehk rutemgi kui arvame, võivad nad olla taas platsis. Ning keegi ei tea, kui suur nende tapakihk lõpuks on.
Nii, et, inimesed, olge valvsad!
Või ärge olge…
