Arvamus 18. august 2016
KOLUMN: Veerand sajandit avatud aknaid
0Sündisin maailma umbes siis, kui Gagarin kuu peale kippus, lehm oli kodus ja suguvõsa maa sovhoosi käes. See oli aasta 1962. Esimesed teadmised rahva kannatustest ja sõjast tulid kohe, kui hakkasin küsimusi küsima. Mu punastest telliskividest kodutalu üks nurk oli kollastest tellistest. Miks need tellised on teist värvi? Lennukid pommitasid, tuli vanaemalt vastus.

Kauksi Ülle Vallo Kruuser
Läksin Tartu ülikooli ajakirjandust õppima. Elasin õppejõududega kaasa perestroikale, nägin ära kiired Nõukogude Liidu riigijuhivahetused. Oli huvitav, loov aeg. Uuenes ja muutus kõik. Kingad muutusid normaalseks ja kõnnitavaks, kirjutusmasinaid hakkas asendama arvuti, tapeete sai pesta ja makaronidest sai pasta. Üleöö võis su sõbrast mersuga sponsor saada ja järgmine hetk võisid sattuda ta matusele. Kõik oli võimalik. Ja inimesed ehitasid ning said tagasi oma maid ja vahel ei saanud.