Läksin Tartu ülikooli ajakirjandust õppima. Elasin õppejõududega kaasa perestroikale, nägin ära kiired Nõukogude Liidu riigijuhivahetused. Oli huvitav, loov aeg. Uuenes ja muutus kõik. Kingad muutusid normaalseks ja kõnnitavaks, kirjutusmasinaid hakkas asendama arvuti, tapeete sai pesta ja makaronidest sai pasta. Üleöö võis su sõbrast mersuga sponsor saada ja järgmine hetk võisid sattuda ta matusele. Kõik oli võimalik. Ja inimesed ehitasid ning said tagasi oma maid ja vahel ei saanud.