Kui oleks läinud teisiti
President Tarand
On isegi raske ette kujutada, milliseks oleks kujunenud Tarandi juhitud Kadrioru suhted Stenbocki maja ja Toompeaga. Tarandi raevukad rünnakud valitsuse ja erakondade vastu võinuks need suhted sõna otseses mõttes nugade peale viia.
Keeruline öelda, kas Indrek Tarand vihkab rohkem Edgar Savisaart või Andrus Ansipit, kuid igatahes ei ole ta Savisaart kunagi süüdistanud Vene sõjaväeluure agendiks olemises, nagu ta ütles “Valimisstuudios” Ansipi kohta. Ansip peaks vähemalt kolm ja pool aastat püsima peaministrina ning seega oleks võinud oodata kõva ja kauakestvat madinat nende kahe mehe vahel.
Tarandist oleks saanud ettearvamatu riigipea, tõeline “eliidi” president. Temas on sama palju või veel rohkemgi arrogantsi kui Ilveses. Igatahes ei kujuta teda kuidagi ette “kogu rahva” presidendina.
Elu Kadriorus oleks ehk huvitavamaks läinud. Päris kindlasti oleks Tarand Savisaarele kiiresti selja pööranud ning ilmselt poleks ta – nagu Ilveski on lubanud – kunagi teinud ettepanekut valitsuse moodustamiseks Savisaare juhitavale Keskerakonnale.
Keskerakonna esimees Ratas
Veelgi huvitavamaks oleks Eesti poliitiline elu läinud siis, kui Keskerakonna esimeheks oleks valitud Jüri Ratas. Loodetavasti oleks ta suutnud partei välja tuua kauakestnud poliitilisest isolatsioonist ja see avanuks tee tugeva vasaktsentristliku jõu tekkeks.
Praegu suurt populaarsust nautivad sotsiaaldemokraadid eesotsas teravkeelse Sven Mikseriga ning Eesti suurim erakond Jüri Ratase juhtimisel oleksidki loonud selle paljuräägitud alternatiivi parempoolsele koalitsioonile, kelle ainus saavutus on paljude meelest inimeste rahakoti tuulutamine ja riigi lihvimine üliõhukeseks.
Järgmistel valimistel oleksid sotsid ja kesk võinud teha puhta töö ning moodustada valitsuse. Arvata võib ka seda, et Jüri Ratase Keskerakonnast pidanuks lisaks Savisaarele taanduma ka senise juhi jüngrid, kes pimesi ja igasuguse kriitikameeleta alati tema eest ambrasuurile viskusid.
Muidugi ei ole välistatud see, et Ratase Keskerakonda oleks tabanud Rahvaliidu saatus pärast Villu Reiljani taandumist (taandamist). Erakonda võinuks tabada lõhenemine, sest vaevalt oleksid andunud savisaarlased võtnud omaks uue stiili Keskerakonna suhtumises ja käitumises.
See kõik on aga “oleks”. Nüüd läheb siiski nii, et Savisaare jätkamine Keskerakonna esimehena tsementeerib Andrus Ansipi võimu vaat et igaveseks. Ehk teisisõnu – Keskerakond otsustas 27. augustil järgmiste Riigikogu valimiste võitja.
Ilmselt pole oodata nn teisitimõtlejate massilist lahkumist Keskerakonnast ning seega võib selle partei kohta öelda Ants Lauteri kuulsa lause filmist “Mehed ei nuta”: igatahes – põhja!
