Meile kingitud aeg kulgeb omasoodu. Üks kümnend saab taas mööda. Tähtsuse ja tähenduseta?

Kümnend lõpeb ja algab uus. Räägitakse kestliku kahanemise tähtsusest. Samas miski, mis ümberringi märgata, seda ei näita. Ikka kestab kiiremini, kõrgemale, kaugemale. Ja loogilisi põhjendusi, miks nii, leiavad selle ideoloogia jüngrid ja kaasalohisejad kuhjaga, samuti häid põhjendusi, miks aeglustumisele isegi mõelda ei tohi.
2010. aastal nägin, kuidas näitleja Andres Mähar Saku Suurhalli katusel silmakirjalikkuse, harimatuse, ülbuse, ahnuse, vingus näod ... kõik vale, väikekodanliku pugemise, nägudetegemise ja igava ... mõjuvalt, meeldejäävalt ja kunstiliselt oivaliselt persse saatis.
"Andke mulle tagasi see lootus, et Eesti on normaalne väike riik!"

Avalehele
51 Kommentaari
Loe veel: