Paraku pole see üksnes Pärnitsa personaalküsimus. Üks põhjus, miks nii mõnedki avalikes aruteludes osalejad peavad vajalikuks sõimelda ja ropendada, on veendumus, et eesmärk pühitseb abinõu. Pühitsemise kohta ei tea öelda, aga eesmärgile lähemale see küll ei vii.

Olete te kuulnud, et mõni õilis idee oleks seaduseks vormitud tänu sellele, et aktivist saatis klassiku sooja kohta? Kas on juhtunud, et keegi nimetatakse mõnda tähtsasse otsustavasse kogusse tema rikkaliku roppsõnavara pärast? On ehk mõni oluline arengudokument koostatud vastastikku nilbitsedes?

Avalehele
56 Kommentaari
Loe veel: