Henrik Välja Foto: Priit Simson

1. Pelleteid toodetakse saetööstuse jääkidest. Eesti puidutööstus on äärmiselt efektiivne ja kasutab oskuslikult ära puidutööstuse erinevaid jääke. Palkidest toodetakse maju ja mööblit. Jäägid, nagu oksad, saepuru, puiduhake ja haiged ning mädanikuga puud aga liiguvad enamasti pelletiks. Mõned nendest materjalidest konkureerivad ka tselluloosi toormaterjalina, kuid Eestis puudub kaasaegne tselluloositehas, mis vastaks tekkivate jääkide mahule.

Jättes need tooted lihtsalt kasutamata ning kõdunema, eraldub süsinik atmosfääri otse. Kasutades neid tooteid eelnevalt aga energiaks, saame enne süsiniku atmosfääri eraldumist selle abil soojaks või valgeks oma kodud ning kontorid.

Samuti annab jääkide kasutamine tööstusele vajaliku efektiivsuse, mille abil hoida puittoodete hinnad mõistlikud. Metsa-ja puidutööstuse jäätmed olid ülejäägina olemas juba enne bioenergeetika suuna tekkimist ja tõenäoliselt tekib sellist jääkmaterjali tulevikus aina rohkem, sest nii ehitus- kui materjalisektorites suurendatakse järk järgult biomaterjalide osakaalu.

2. Puitgraanul aitab vähendada fossiilsete energiate kasutamist. Täna on biomass asendanud maagaasi, sütt, naftat ja teisi fossiilseid materjale, mida kasutades toome maa alt välja täiendavat süsinikku ja mida põletades suurendame süsinikukontsentratsiooni õhus. Süsinik on üks peamisi kasvuhoonegaase, mis tekitab kliima soojenemist. Puitu põletades, kasutame me energiaks süsinikku, mis on juba atmosfääris viimase saja aasta jooksul ringelnud.

3. Rahvusvahelise Energiaagentuuri sõnul on biomassi abil on võimalik luua süsiniknegatiivne energia. Uued katsetusel olevad tehnoloogiad, võimaldavad bioenergia tootmisel süsiniku kinni püüda, muutes biomassi negatiivse emissiooniga energiaks.

Kasvades puud seovad õhust süsinikku. Kui puitu põletades see süsinik kinni püütakse, pannes kasvama uue metsaringi, on tulemuseks negatiivse emissiooniga energia. Tuule- ja päikeseenergia puudujääke saab fossiilsete kütuste kõrval efektiivselt täita ainult bioenergiaga.

Puidusortimentide jagunemine Tallinna Laululava näitel:
Henrik Välja

Loe siit, kuidas kogenud metsamees Mart Erik selgitab üksipulgi, miks on mõistlik osa puitu põletada nii keskkondlikus kui majanduslikus mõttes!