11.11.2011, 08:38
Mis asi see elu siis ikkagi on?
Võib-olla tundub küsimus naiivsena, vastus on ju teada: elu on see, millega tegeleb bioloogia. Bioloogide uurimisobjektid – biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid – on pärit looduse elusast osast. Aga kas see on kõik?
FOTO:
Aga mis vahe on mõttekal või heal või elusal või ilusal elul? Ühed meeldiva elu sünonüümid kõik. Noor saksa estofiilist biosemiootik Andreas Weber ütleb: “Ilu on ilmselt täielikult realiseerunud märk elust. Minu jaoks tähendab ilu elus olemise tunnust. Kui mõelda olukordadele, kus oled tundnud, et miski on ilus, või inimestele, kes on sinu jaoks ilusad – alati on nad iseloomult elavad. Sa tunned seda olukordades, kus oled intensiivselt, sest nii mõistad oma potentsiaali intensiivsemalt kui muudes situatsioonides.” Uku Masing väitis sarnaselt: inimese ehk mõistusliku olendi eluülesandeks ehk sihiks – ehk elu mõtteks – võib pidada elusamust. Elu on mõttekas siis, kui inimene saab olla intensiivsem, teadlikum, ärkvemal eilsest. See tähendab, et elu mõte on elu enda kvaliteedis ega ole mis tahes eluavalduste kvantiteedi suurendamises. Paar aastat tagasi korraldas Eesti Lastekirjanduse Keskus viktoriini “No mis elu see on ... ilma raamatuta!”. Veebruaris, veel enne Andrus Veerpalu dopinguskandaali lahvatamist, hüüatati Postimehes: “Suusaelu Veerpaluta – mis elu see on”. Lev Tolstoil on näidend “Elav laip”. Elust saab rääkida ka elutult. Sest – elu ei ole asi, vaid omadus, mida võib mingil asjal või olendil olla ka ainult natukene.