Peaminister peab selgitama
Samuti teame üsna piisavalt tema laitmatust eraelust, sportlikest harrastustest ja ka traagilisest õnnetusest jalgrattasõidul.
Kuid on üks periood, millest Ansipi suust peale mõne sapise märkuse küsija aadressil suurt midagi ei kuule. See aeg puudutab tema karjääri kompartei liikmena ja tegemisi nõukogudeaegses Tartus.
Tänase Maalehe jaoks on ajakirjanik Kadri Paas põhjalikult uurinud Tartu Riikliku Ülikooli keemiadotsendi Jüri Kuke represseerimise lugu. Sügaval stagnaajal nõukogude korra vastu hakanud teadlasele maksis seesugune pööre elu.
Üle 30 aasta tagasi toimunud sündmuste kaasosaliseks oli ka nüüdne peaminister. Aastal 1978 oli Andrus Ansip TRÜ keemiaosakonna komsomolibüroo sekretär, NLKP värske liige.
Sama aasta 25. mail toimunud keemiaosakonna uue parteibüroo valimistel tõusis dotsent Kuke personaalküsimus teravamalt päevakorrale ja viis lõpuks plahvatuseni. Sündmuste otseseks tunnistajaks oli ka ülikooli neljanda kursuse tudeng Andrus Ansip.
Kahjuks ei ole sellest koosolekust säilinud sisukaid protokolle. On teada vaid fakt, et Ansip oli see, kes Kuke ka uude parteibüroosse pakkus. Kas ta tegi seda siiralt ja usus, et võib sellega probleemse õppejõu repressioonidest päästa, või oli tegemist ettekirjutatud stsenaariumi ja kokkumänguga, teab suuresti vaid tema.
Ühest küljest ei tunnista ükski elus olev keemik, et Kukk sihilikult ja teadlikult sunniti parteipiletist loobuma.
Samas ei saa ka välistada, et ülikooli anorgaanilise keemia kateeder oli tol hetkel KGB käepikendus. Ansip oli püüdlik, ustav ja korralik parteilane. Ehk pakkuski noor parteilane mässama hakanud õppejõu kandidatuuri välja etteantud suunise järgi, teades juba ette, et tegelikult on see vaid tsirkus, provokatsioon, näitemäng...
Samasugune must plekk on ju ka Ansipi keemiaosakonna parteibüroo-aegne kaebus kahe koolivenna peale, üks neist usklik, praegune Puhja koguduse õpetaja Tiit Kuusemaa.
Kahjuks me ei tea, kas ja mida Ansip ütles tol 25. mai 1978 koosolekul. Teada on vaid meenutus, et seal olla läinud sõnasõjaks. Ning see, et novembris andsid kõik keemikud, k.a Andrus Ansip, vaikivas üksmeeles Kukele lõpliku obaduse.
Nii ei tea me täit tõtt ning seni, kuni asjaosalised teemast ise ei kõnele, ei saagi keegi toonaseid põhjusi teada.
Peaminister Andrus Ansip ristiti juba pisipõnnieas. Praegu on ta Tartus Pauluse koguduse liige. Üks piibli kümnest käsust paneb kristlasele südamele: sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana. Võib-olla on Saulusest nüüdseks tõepoolest Paulus saanud? Aga sellegipoolest võiks Ansip enda nõukogudeaegsed luukered kapist välja tuua ja nendega rahu teha.
