Lääne-Euroopa rikkus ON selline suuresti tänu kolonialismile – seitsmendat põlve! See rikkus on pimestav ja tekitab teatavat kadedust, kuid mõelgem sellele, et mitte kõik pole ju olnud KOLONISTID.

Eesti ega eestlased pole olnud koloniaalriik ega kolonistid ning seetõttu EI peaks ka need, kes EI ole sellest rikkusest osa saanud, EI peaks ka ilmselt olema osalised selle eest "ühisest katlast" tasumises ja migrante vastu võttes (Saksamaa on ju meidki siinmail KOLONISEERINUD, kui meenutada 700-aastast orjapõlve).

SÕJAPÕGENIKUD on ja olid iseküsimus, kuid kui vanasti (ka Eestist kommunismi eest pakku põgenenud, kes kuidagi üle mere Rootsi said ja seal elama asusid või edasi rändasid) põgenikud pandi kohe tööle ja pidid ise kohaliku riigi keele selgeks saama, mistõttu OLIGI neid majandus/mugavuspõgenikke väga vähe, siis nüüd antakse Lääne-Euroopa maades neile kohe igasugused PRIVILEEGID (meie mõistes) ega panda neid tööle ega isegi mitte keelt õppima, mis ON täielikult VALE lähenemine asjale!

MEIE vaeses riigis pole taolistele majanduspõgenikest TÕBRASTELE, kes tööd teha EI TAHA ega hakkagi kunagi tööle ning kohalikku keelt samuti ei hakka omandama, nagu seda ON juba meil NL-is elades kogetud (osade – toimetaja lisand) venelaste puhul, kes siiamaani EI oska ega TAHAGI osata eesti keelt (olles olnud ju samut NL-i ajal KOLONISTI staatuses). Tööd nad küll teevad, erinevalt praegu Aafrikast ja Aasiast saabuvtest MIGRANTIDEST.

Äkki oleks kasulikum meilgi siin (eestlastel ja lätlastel) Saksamaalt tervete riikidena ASÜÜLI paluda või ehk teisalt (samalt) Saksamaalt selle 700-aastase orjapõlve eest KOMPENSATSIOONI nõuda?

Aga tegelikult – tuleb lihtsalt SELG SIRGU lüüa ja lõbus ning lahke nägu pähe teha, sest tegelikus elus ON kõik täiesti teistmoodi ning – EDASI TÄHTEDE poole!

Eestlased on ju reeglina eraklikud inimesed – ka meie külad maapiirkondades on just sellised, et teine ei segaks omaette tegutsemist – talud on külades ju hajali ja vaid nüüdseis keskustes on elamud ja külapoed ning rahvamajad kokku koondumud, kus siis ka enamasti kõik uudised omal ajal levisid.

Eestlane on uhke ega palu almust ega võta reeglina ka laenu, sest talupojamõistus ütleb selgelt, et laen tuleb ju tagasi maksta ning reeglina veel ka intressidega (v.a., kui on saadud oma pereliikmelt). Samas on ju ka teada juba vanast ajast, et eestlase parim "TOIT" on teine eestlane, seda muidugi ülekantud tähenduses!

Siit aga tuleneb ka see, et püütakse, maksku, mis maksab, teistele ära teha! Spordis on see muidugi kiiduväärt omadus – enamasti ongi meil moes individuaalsport, kus igaüks vastutab iseenda tulemuste eest ja võistkondliku spordiga tegeldakse vähem (sellega tegelevad enamasti just venekeelsed eestimaalased, nagu on märgata olnud).

Ka töö juures püütakse olla võimalusel individualist ja nokitseda üksnes omaenda asja kallal ning kui siis ka tekib stress mingil põhjusel, siis seda püütakse varjata teiste eest, kuni ükskord täielikult "läbi põletakse"!

Eestlane on üldjoontes hea töötaja ning hoolikas seejuures, mida ka välismaal osatakse hinnata ning seetõttu ongi meie inimestele – ENAMASTI – sealpool piiri ka ikka tööd ja leiba (lausa!) pakutudki.

Paljud andekad noored lähevad siit riigist ära just seetõttu, et meil pakutakse nende omandatud erialal töötamiseks "sandikopikaid" ning sellise palgaga pole nad lihtsalt nõus ennast siin "müüma"!

Minnakse ära ja andekad saavad tööd oma siinomandatud erialadelgi või veel andekamad üritavad omandada SEAL hoopis veel teisegi kõrghariduse mõnes prestiižikas ülikoolis ning olles andekas, lõpetab selle väga heade tulemustega, mispeale siis ka seda kohe seal märgatakse ja PAKUTAKSE ka hea palgaga töökoht, mida muidugi ei jäeta kasutamata.

Sellega ongi aga enese "müümine" kõrge palga eest teoks sanud! Ja ega siis ju enam siia "veeringuid lugema" keegi enam ei naase. Kuid ka lihttöölisel ON sama töö eest mitmekordne palganumber ja lisaks veel ka head töötingimused, mida siinsed tööandjad enamasti ei paku.

Samuti ei ole seal ka igasugust srtessi tekitavaid suhteid ülemustega, sest stressist tulenevalt tekivad muudki haigused, mis lõppkokkuvõttes viivad siinsed inimesed liiga vara teispoolsusesse (näeme siin ju haruldaselt palju noori inimesi "ära minemas" ja kahjuks on ka lisaks veel suitsiidide arv väga suur, mis omakorda annab tunnistust, et "midagi on Taani riigis mäda".

Kui Tallinnas veel midagigi toimub ja juhtub, siis maapiirkondades sureb elu lihtsalt välja, kuna riik ei suuda või ei tahagi midagi ette võtta selle olukorra parandamiseks ja nii meie eraklikud talud külades aina tühjenevad, sest noored tööjõulised inimesed lähevad välismaale tööd ja leiba otsima, võttes nüüdsel ajal ka juba oma vanad ja jõuetuiksjäänud vanemad kaasa, sest mitme riigi vahet on lihtsalt TÜLIKAS ja ka materiaalselt mittemõistlik käia edasi-tagasi, et oma vanemaid siinmail veel aidata elada.

Odavam ja mõistlikum on nad kaasa viia, et oleks, kes siis töötegijate laste eest kohapeal hoolitsevad – vanakeste siinne PENSION on seal ju vaid "kommiraha"! Isegi vaesemates riikides, näiteks Kreekas on keskmise pensioni suurus umbes neli korda meie keskmisest suurem.

Ah, ütlete, et elu on sealmail kallim? VALE! Meil siin, Euroopa ääremaal, on hoopis kallim (kaupmees tahab "ratsa" rikkaks saada), sest meil võib iga kaupmees või teenuse pakkuja küsida, millist hinda soovib ja kohapealne eestlane muudkui MAKSAB, sest tavaeestlane pole ju harjunud kusagil teistes riikides ostlemas käima, nagu näiteks soomlased või rootslased, alkoholi tarbijad, seda teevad – muus osas on aga kaubad ja teenused kohati ikka täiesti paigast ära, või siis lihtsalt polegi saada seda, mida ostma tahad minna – öeldakse lihtsalt, et liiga väike turg ja ongi kogu vastus, sest kedagi ei huvitagi see, kas sa saad oma soovitud asja kusagilt või mitte – seda olen ise korduvalt kohanud meie kaubanduses ja EI jäägi muud üle, kui välismaalt hankida.

Kui siis keegi ka julgeb suu lahti teha, siis oled sa kohe kas Kremli käsilane või EKRE pooldaja ja see viibki inimesed EKRE pooldamiseni, sest lihtsalt polegi mingit alternatiivi – teised ON ennast juba "täis teinud!" või on veel liiga NOORED tulijad, keda ei või ju veel usaldada.

Reformierakonda aga EI TOHIKS üldse eestimaalased valida, sest SEE on ju lihtsalt üks RIKKURITE kamp, kes tegelikkuses rahva enamuse eest üldse hoolt EI kanna – seda ON elu meile juba palju kordi näidanud ja ilmselt soovivad nad nüüdki lausa VALEDEGA endid reklaamides ja teisi "maha tehes" edu saavutada. C'est La Vie! ütlevad prantslased!

Kui aga olen viimase kümnekonna aasta jooksul Eesti riigile püüdnud "mõistust pähe panna", juhtides tähelepanu riiklikes registrites olevatele valeandmetele, mida võiks paari arvutihiire klõpsuga ära parandada kodaniku vastava abvalduse põhjal (see oleks NORMAALSE riigi puhul õige ning ühele õigusriigile, kelleks me endid justkui peame, ka täiesti jõukohane ülesanne), siis saanuna vastuseid erinevatelt riiklikelt institutsioonidelt (loe: riigiasutusteslt), võib üksnes vaid tõdeda neis sisalduvatest vasturääkivustest.

Antud hetkel ON mul täielik õigus seada kahtluse alla kõikide riiklike registrite paikapidavus, kuna need EI peegelda asjade tegelikku seisukorda, hoolimata sellest, et tegu on juristide koostatud seadustest tulenevate tekstidega – alates sellest, et soovitatakse sadu eurosid maksvate uute eskiisplaanide (projektide) tegemise pakkumist ja lõpetades soovitusega pöörduda kohtusse, mis samuti pole odav, eriti pensionärile, kelle keskmine kuusissetulek pensionina ON neli korda väiksem, kui Kreeka keskmist pensioni saav inimene, kuid keda meie riik toetas suurte summadega.

Mõeldes aga ENNEOLEMATULT (HIRM)SUUREST PENSIONITÕUSUST, mis meid ees ootamas on, tuleb lausa naer (et mitte öelda – NUTT) peale, sest poliitikud lubasid enne valimisi suure suuga lausa enneolematult suurt pensionitõusu 2020. aasta 1. aprillist alates, kuid tegelikult kukub välja umbes taoline olukord, nagu M art Laari valitsedes 2000. aastal, kus tegelik tõus oli vaid paari kroonine (kui sedagi, sest tean Tartust inimest, kelle pension tõusis toona vaid 14 senti – ja mitte eurosenti), kuna ühe käega justkui anti, kuid samas teise käega võeti – igasugused pensionilisad kaotati.

NÜÜD on olukord veelgi naeruväärsem, sest lubati 100-eurost pensionitõusu, mis oleks muidugi olnud tuntavaks lisaks, kuna indekseerimine toimub ju NIIKUINII. Paraku jäi sellest 100-eurosest tõusust järele vaid närused seitse eurot!

Kui nüüd asja veelgi lähemalt vaadata, siis sellegi võidavad üksmes need, kelle senine pension on umbes 455 € kuus, millele siis lisandib lubatav 7 € koos indekseerimistega, mis jääks alla 500 €.

Küsimus ON ju selles, et KÕIK, mis on üle 500 € kuus, kuulub maksustamisele tulumaksuga, kusjuures tegelikkuses ju isegi (sellest hiljem pikemalt) TOPELTMAKSUSTAMISELE. Näitena tooksin enda pensioni, mis on mõni euro alla ametlikku keskmist pensioni, mis minule teadaolevalt on 493.- € kuus. Niisiis – ümardatult 487 € saades lisandub sellele veidike alla 45 € - indekseerimise tulemusel, milles sisaldub lubatud saadav 7 €-ne pensionitõus, mis teeb kokku ilmselt veidi alla 532 €, millest seega umbes 32 € pealt tuleb mul igakuiselt hakata riigile tasuma TOPELTMAKSUSTATAVAT tulumaksu, mis teeb umbes 6,4 € ja seega on minu PENSIONITÕUS (7.- € - 6,4 €) ligikaudu 60 senti (seekord on tegu eurosentidega), mis ON ju lausa ENNEOLEMATULT SUUR ehk naeruväärne.

Nüüd siis ka TOPELTMAKSUSTAMISEST – kuna kõik pensioni saavad inimesed on oma saadava pensioni saanud oma töötasu pealt juba makstud maksude põhjal, siis pean taolist riigipoolset tulumaksu sissenõudmist TOPELTMAKSUSTAMISEKS. Pole siis ka ime, et vaid üksikud "rumalakesed" tulevad välismaalt tagasi nn "head pensioniüõlve" pidama siia röövellikku Eesti Vabariiki ja usun, et enamik neist seda otsust kahetsevad niga osa ka taaskord lahkuvad siitmailt, et oma pensioniga täiel rinnal mujal elada ja vanadust nautida.
Inimesed siirduvadki ju sinna, kus makstakse suuremat palka, mis kindkustab ka parema pensioni ning lisaks muidugi otsitakse ka paremaid TÖÖTINGIMUSI, mis ei tekitaks taolist suurt tööstressi, nagu meil, kus inimesed "põlevad läbi" väga noorellt.

Noor inimene, olles lõpetanud muusika- ja teatriakadeemia, ütles, et tema ennast SIIN nii odavalt müüma ei hakka (pidades silmas ilmselt mõnda orkestrandi kohta) ja läks andeka noore inimesena ning lõpetas Oxfordi ülikooli ja on nüüd Londonis hea advokaat ning muusika on vaid hobi, käies kuulamas häid kontserte. Sellega kaotas Eesti kaks kõrgharidusega spetsialisti, kuna ka mees on eestlane.

Usun, et neist kumbki pole nõus tulema siia taolist röövellikku pensionipõlve pidama. Riigikogul oleks veel aega ära muuta see seadus, mis TOPELTMAKSUSTAB pensionid ja nii saaksid pensionärid ka tõesti KÕIK oma täispensioni kätte, mis nad on elus välja teeninud.