Puudulik abi peredele
Perepoliitika edukuse mõõdupuuks on peetud positiivse iibe saavutamist ning seda peamiselt sündimuse suurendamise abil. Valitsuse seekordse tegevuskava peamine eesmärk perepoliitikas on Eesti rahva kasv ning väljarände vähendamine peresõbralikku ühiskonda luues.
Aastateks 2011–2015 seatud eesmärgid on eelmise nelja aasta sihtidega võrreldes realistlikumad ja ettevaatlikumad. Kuna eelmine tegevuskava pandi paika majandusõitsengu aegu, olid eesmärgid väga suurejoonelised ning kulukad.
Masu aga tõmbas neile kriipsu peale ning ainult ligikaudu pooled eesmärkidest suudeti saavutada. See on mõneti tinginud asjaolu, et valitsuse seekordne perepoliitika tegevuskava on üldsõnalisem.
Tagatis pensionipõlveks
Näiteks on üks eesmärke kehtestada 2014. aastast küll ringiraha, aga pole märgitud summa suurust ega ka seda, kui vanad lapsed ja noored seda saama hakkaksid.
Koalitsioonierakonnad on tegevuskava koostades jäänud üldjoontes oma peamiste valimislubaduste juurde. Välja on jäänud vaid mõned IRLi omadest, näiteks laste töökasvatuse ja õpilasmalevate toetamine.
Samas on IRLi põhilubadus ehk vanemapensioni kehtestamine valitsuse tegevuskavas üks julgemaid ja kulukamaid meetmeid. See skeem suurendab lapsepuhkusel olnud inimeste pensioni, mis muidu puhkuse ajal teenimata palga ning maksmata maksude tõttu jääks tulevikus väiksemaks kui neil inimestel, kes lapsi pole kasvatanud.
Aga arvestades, et meie riigi eesmärk on soodustada lapsevanemaks olemist ning seeläbi tagada rahva jätkusuutlikkus, ei täidaks praegune pensionisüsteem seda eesmärki.
Nii vähendab vanemapension võimalust, et mitu last üles kasvatanud lapsevanemate pensionipõlv on vaesem kui lastetutel.
Sündimuse suurendamiseks lubatakse toetada lastetusravi ning vähendada lapsendamisega kaasnevat bürokraatiat. Lisaks lubatakse seadustada kodusünnitus, et anda vanematele rohkem valikuvõimalusi.
Kui varasemas tegevuskavas olid sündimuse suurendamise ja perede toetamise abinõudeks peamiselt rahalised toetused, siis seekordsete lubaduste suund on muuta perepoliitika vajadusepõhisemaks.
See tähendab perede toetamist pigem mitmesuguste teenuste kaudu, et tugi jõuaks reaalselt abivajajateni, olgu siis tegemist raseduskriisiaegse nõustamise või vanemahariduse kättesaadavuse parandamisega.
Uus teema on vanemaharidus, millega soovitakse toetada positiivset lastekasvatust, tagada vägivallavaba lapsepõlv ja vähendada üksikvanemaga perede hulka.
Mõneti imekspandav on leida valitsuse tegevuskavast “tegevusi”, mis mingit tegevust ei eeldagi. Kuigi pooled erakonnad, sealhulgas IRL, leidsid valimisperioodil, et vanemahüvitise süsteem vajaks suuremat paindlikkust, on siiski jäädud Reformierakonna lubaduse juurde jätta vanemahüvitise süsteem muutmata.
Lisaks sellele on töö- ja pereelu ühitamise eesmärgina toodud tegevuskavasse ka isapuhkuse eest tasu maksmise taastamine.
Samas sätestati juba 2009. aasta suvel vastuvõetud “Töölepingu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduses”, et kümne tööpäeva pikkune tasustatud isapuhkus taastatakse aastaks 2013.
Pere- ja tööelu ühitamise võimalusena nähakse peresõbralike ettevõtete tunnistuse kehtestamist ja lapsehoiuteenuste paindlikumaks muutmist. Viimase puhul soovitakse kehtestada ka põhimõte, mille kohaselt oleks ühe pere lastel õigus käia samas lasteaias.
Arvestades, et lasteaiaealised lapsed üldjuhul omapead lasteaeda veel ei lähe, aitaks see variant mitmelapseliste perede töö- ja pereelu kindlasti palju otstarbekamalt korraldada.
Isadel pikem eluiga
Valitsuse tegevuskavas aga puuduvad uued tegevused, mis aitaksid kaasa perekohustuste võrdsemale jagunemisele naiste ja meeste vahel.
Kuigi sotsiaalministeeriumi tegevuskavas aastateks 2011–2014 nähakse ühe töö- ja pereelu ühitamist soodustava sihina ette isade osa suurendamist väikelapse kasvatamisel ning soovitakse kahekordistada vanemahüvitist saavate isade osakaalu, ei väljendu see mingilgi moel valitsuse tegevuskavas.
Põhjamaades peetakse üheks kaudseks, kuid oluliseks meeste eluea pikendamise meetmeks isade osaluse suurendamist laste kasvatamisel, kuna see aitab vähendada meeste riskikäitumist ning vältida läbipõlemist.
Kuigi Eesti perepoliitika eesmärgiks on positiivne iive, ei leia valitsuse perepoliitika tegevuskavast meetmeid, mis aitaksid rahva jätkusuutlikkust saavutada eluea tõstmise kaudu.
Tõsi, tervisepoliitika vallas on see eesmärk võetud, kuid teiste riikide kogemusele tuginedes võib öelda, et seda eesmärki annab kaudselt saavutada ka töö- ja eraelu ühitamise võimaluste kaudu.
