Riigipidamist tuleks ümber mõtestada, otsida uusi, muutuvate oludega paremini sobivaid võimalusi. Näiteks on juba hakatud järgima põhimõtet, et valitsussektori töökohtade arv väheneks kooskõlas tööealise elanikkonna hulga kahanemisega. Ressursse on mõistlik kontsentreerida hoolikalt valitud kohtadesse, näiteks Ida-Virumaale ja Tartusse. Esimene on oluline ennekõike julgeolekupõhistel kaalutlustel, ning teine, et tagada kahe tugeva arengukeskusega Eesti tulevik. Pealinnast välja viidavad asutused peavad olema elujõulised ka pikemas perspektiivis ja looma piirkondade elukeskkonnale lisandväärtust. Sellisel juhul võiks kasvada ka erasektoris motivatsioon luua neisse kohtadesse töökohti lisaks.