Sulepeast imetud
Kuigi Põlissoomlased on oma vaadetelt paljude teiste Euroopa riikide paremäärmuslike parteidega võrreldes suisa tallekesed, olid reaktsioonid nende edule ikkagi väga kriitilised.
Kas Eesti on tõesti kõige sallimatum riik?
Paremäärmuslaste võidukäik Euroopas on kestnud juba tükk aega ning selle kõrval jahmatas eestlasi majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni OECD hiljutine raport, millest selgub, et just Eesti on OECD riikidest kõige sallimatum vähemuste suhtes ning see ebatolerantsus aina süveneb!
Kus on Eestis need äärmuslikud parteid, kelle populaarsus üha suureneb? Pole ju teisi üldse! On arusaamatu, milliste materjalide põhjal OECD on oma kirjatüki kokku kribanud, sest Eestist tolerantsemat ühiskonda annab otsida.
Meie suurim vähemus on siin elavad venelased. Ei tea ühtegi riiki, kus suhtumine vähemusse oleks nii leebe kui Eestis, eriti kui arvestada, millist ülekohut on okupatsioonirežiim meile teinud. Pigem on Eestis vastupidi — eestlased on valmis nurisemata taluma seda, et suur osa muulastest ei tahagi eesti keelt selgeks õppida. Lepitakse kakskeelsete reklaamide vohamisega ning omavahelisel suhtlemisel kiputakse vene keelele üle minema.
Mis puutub teistesse vähemustesse, siis ei paista kusagilt välja ka eestlaste eriline homoviha. Järjest rohkem panustatakse nende inimeste abistamisse, kes ise endaga hakkama ei saa. Vaadakem näiteks annetusi lastekodupõlengu ohvritele või “Jõulutunnelile”.
Rassisimikomisjoni etteheide mustlaste kiusamisest
Eriti tobe on lugu mustlaste väidetava diskrimineerimisega Eestis. Just sellise etteheitega esines mullu Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastane komisjon. Raporti kohaselt kukuvad romide lapsed teistest sagedamini koolist välja ja neid kohtab kahtlaselt tihti vaimse puudega õpilastele mõeldud koolides. Tule taevas appi!
Eestis on mustlasi vaid käputäis ning üldhariduskoolides õpib vaid 15 romi keelt kõnelevat õpilast. Mis massilisest kiusamisest selliste arvude juures üldse juttu saab olla — see jääbki ilmselt igaveseks rassismikomisjoni südametunnistusele.
Mis toimub mujal Euroopas? Prantsusmaal on kõrgeimal riiklikul tasemel otsustatud mustlased riigist välja saata. Itaalias on toimunud korduvad mustlastevastased pogrommid.
Vägivallalained on puhkenud ka Ungaris ja Tšehhis. Muidu nii tolerantses Soomes näitas hiljutine küsitlus, et rohkem kui 70% vastanutest sooviks kerjavate mustlaste riigist deporteerimist.
Seega tundub, et sulepeast võib välja imeda igasuguse raporti. Ei ole vist teist riiki peale Eesti, kus vähemustepoliitika on aegade jooksul nii teravdatud tähelepanu all olnud. 1990. aastatel treis OSCE ja tema hiljuti manala teele läinud volinik Max van der Stoel pidevalt raporteid, kus kritiseeriti (tavaliselt ülekohtuselt) meie muulastepoliitikat.
Vahepeal tundus, et pärast Eesti astumist Euroopa Liitu ja NATOsse on pinnas säärasteks kirjatükkideks kadunud, kuid võta näpust! Ikka leidub mingi organisatsioon või komisjon, kes ei kohku oma olemasolu õigustamiseks tagasi ühe väikese riigi mustamisest.
