Viimane ei tähenda ainult füüsilist võõrast, mujalt tulnud teistsuguse välimuse ja muude kommetega inimest, vaid eelkõige vaimselt võõrast, harjumatut.
Võõras, teadagi, tekitab ühelt poolt hirmu, teisalt vastuseisu. Seepärast ehk ongi maailmas varem nii palju kiidukõnet saanud Eesti uhke ja edasi tõttav samm takerdunud. Pigem otsime edasi sammumise asemel sisevaenlast, keda südamest sõimata.
Selle asemel läheksin hoopis koju. Päriskoju, põliskoju, juurte juurde. Tagasi nii kaugele, kuhu mälu ulatub.
Mina parajasti ühel niisugusel teekonnal olen.

Avalehele
1 Kommentaari
Loe veel: