Teele, teele, kurekesed, üle metsa, maa! Kuni veel saab

Ühelgi sügisel pole nii kurb olnud lõunasse lendavatele rändlindudele järele vaadata kui sel aastal. Kõik see suletus ja reglementeeritus muudkui kosub ja kasvab, kuni mitte keegi meist enam kuhugi ei reisi.

Haned lähevad ja tulevad hallad; kuredki lendavad ära ja saabuvad kurjad ilmad; jäänud on siis veel minna luikedel, misjärel ongi lumi maas ning ... vaikus. Taevas ja maal. Inimesed tõmbuvad oma kookonitesse ja metsataludesse, kus vaid e-poodide kaubaautod ja kullerid elumärke kannavad.

Kevadel tundus kõik enesestmõistetav, nüüd enam mitte. Vaba kodanikuna ei sobi mulle keelud, millele pole arvestatavat arutelu eelnenud ja mis minu isikuvabadusi piiravad.