27.06.2019, 00:06
Toomas Paul: kui Moore’i seadus ja Seneca efekt kokku panna, siis kollaps käib kähku
Inimese geniaalsus on ikka ja jälle leidnud võimalusi füüsikalistest piirangutest mööda pääseda.
FOTO:
Ameerika insener ja ärimees Gordon Moore tegi 1965. aastal ühes artiklis poolkogemata märkuse, millest on saanud nn Moore’i seadus. Ta märkas, et suhteliselt lühikese aja vältel on arvutusvõimsus iga aastaga kahekordistunud.
Veelgi optimistlikum on rahvusvahelise tervishoiu professor Hans Rosling raamatus “Faktitäius. Kümme põhjust, miks me maailmast valesti mõtleme ja miks asjad on paremini, kui sa arvad”.
Rosling võrdleb saadud vastuseid šimpanside võimalike vastustega – nemad tabaksid 33% ehk annaksid huupi neli õiget vastust kaheteistkümnest. Inimeste tulemus oli kaks õiget kaheteistkümnest. Mida kõrgemalt haritud, seda valemad vastused.