Vene hele laks Soome pihta
Kuni eelmise nädalani uskus enamik soomlasi, et just sõjalistest allianssidest eemale hoidmine ja Moskvaga heade suhete säilitamine on olnud nende riigi turvalisuse peamine tagaja.
Kuidas jahmatada soomlasi
Siis aga saabus Soome Venemaa üks kõrgemaid sõjaväelasi, kindralstaabi ülem Nikolai Makarov, ning kustutas soomlaste unelemise kõige jõhkramal moel.
Oma avalikus esinemises ei jätnud Makarov Soome kaitsepoliitikast (laiemalt aga kogu välispoliitikast) kivi kivi peale. Soome tegevat liiga tihedat koostööd NATOga ning see ohustab otseselt Venemaa julgeolekut. Lisaks flirtivat Soome Gruusiaga, ning mis juba päris hull – julgeb korraldada oma territooriumil sõjaväeõppusi!
Kelle vastu harjutate, küsis Makarov iroonilise retoorikaga. Tagatipuks vehkis Makarov kepiga Euroopa kaardi kohal ja teatas, et Soome ja Balti riigid peavad kuuluma Venemaa mõjusfääri.
Soome poliitikud püüdsid muidugi halva mängu juures head nägu teha. Et Soome on demokraatlik ja suure sõnavabadusega riik, kus ka Makarovi-sugused võivad oma seisukohtadega lagedale tulla.
Tegelikult on asi palju tõsisem. Jätkem kõrvale naiivne oletus, et Makarov väljendas oma isiklikke, mitte ametliku Kremli seisukohti. Sellisel tasemel meestel lihtsalt pole õigust isiklikule arvamusele. Enamgi veel. Makarovi esinemine järgis täpselt sama liini, millega Putini Venemaa on kogu aeg esinenud.
NATO on Venemaa vaenlane number üks, alliansi edasist laienemist tema piiridele (ja hoidku jumal, võib-olla ka Gruusiasse!) tuleb vaadelda vaat et sõja kuulutamisena ning Venemaal on õigus sellele kõige “adekvaatsemal” moel vastata.
Erinevalt NATOst, kes vist ikka veel usub, et Venemaaga on võimalik koostööd teha ja hästi läbi saada, on Moskva oma sammudega näidanud, milleks tegelikult valmistutakse.
Ja kui Makarov rääkis ohtlikest sõjaväeõppustest Soome territooriumil, siis ei maininud ta muidugi poole sõnagagi, et Venemaa korraldab regulaarselt suuri rünnakharjutusi nii oma läänepiiril kui ka Kaukaasias.
Ikka sama reha otsa
Tegelikult on kindral Makarovi esinemisel ka üks positiivne külg. Kui seni on kaks kolmandikku soomlastest arvanud, et mingit NATOt neile vaja ei ole, siis võib-olla paneb Makarovi räige esinemine nad natuke rohkem mõtlema.
Meenub, et mida ägedamalt Moskva reageeris Ida-Euroopa ja Balti riikide liikumisele NATO suunas, seda innukamalt sinna kiputi. Paraku – Venemaal ei osata tehtud vigadest õppust võtta ning komistatakse pidevalt ühele ja samale rehale.
Ähvardused ja šantaaž ongi viinud olukorrani, kus Moskval liitlased sisuliselt puuduvad, sõpradest rääkimata.
