Margus Kümmel, Toomas Härm ja Aivar Pedaspuu Margus Kümmel, Toomas Härm ja Aivar Pedaspuu

Mõelda võib ka nii, et mis sel vahet on, millise ühistu, seltsi või liidu liige olla, kõik pakuvad üldjoontest üht ja sama teenust. Kaugmetsaomanike liidu juht Aivar Pedaspuu vangutab sellise jutu peale pead ja selgitab, et kõik oleneb ikka inimeste omavahelisest läbisaamisest ja eelkõige neist, kes on juhatuses: kas nad mõtlevad nii-öelda vana malli järgi või uut moodi.

See oli ka põhjus, miks osa liikmeid Tallinna metsaomanike seltsist lahkus ja asutas 2016. aastal kaugmetsaomanike liidu. Olulisem erinevus kahe ühenduse vahel on see, et liidus liikmemaks puudub ja liikmeks võetakse vastu ka suuremaid äriühinguid.

Praegu on ligi kolmesaja liitunu hulgas siiski vaid üks juriidiline isik, kel metsamaad üle viiesaja ja kahel eraomanikul üle paarisaja hektari, ülejäänutel tunduvalt vähem.

Kodu ja mets üksteisest kaugel


Kaugmetsaomanike liit, nagu teisedki metsaühistud, tegeleb peamiselt metsaomanike nõustamise (õppepäevad, toetused) ja aitamisega (taimed, tulumaksudeklaratsioon, metsa hindamine, metsa hooldamine ja uuendamine).

Liitu kuuluvate linnaelanike mets ei asu nii-öelda maja taga, sageli jääb see kuni mitmesaja kilomeetri kaugusele, juhatuse liikmetel näiteks Võru- ja Pärnumaale. Suurem osa omanikest saavad vajalike metsatöödega ise hakkama, aga Aivar Pedaspuu sõnul on ka neid, kes ei taha, ei oska või vanuse tõttu enam ei jaksa oma metsa majandada. Noorendike hooldamiseks on ühistul koostööpartnerid olemas, välja arvatud Põhja-Eestis, kuhu loodetavasti õnnestub peagi oma meeskond luua.

Istutamisega on lihtsam, vajalikud inimesed, kes seda teha oskavad, on teada.

“Aga kui suur häda käes, võtame nurgast istutustorud või labidad ja teeme ise selle töö ära,” naerab Pedaspuu. “Sel kevadel näiteks korraldasime 23 000 taime istutamistöid, mina isiklikult pani maha umbes 1500.”

Kuigi istutusmaterjali (vahatatud kuusk) sooviavaldusi võeti vastu juba novembris ja teist korda jaanuaris, “ärkasid” mitmed tükk aega hiljem ning tulid küsima kase- ja kuusetaimi. Möödunud aastal telliti umbes 30 000 taime, tänavu ligi kaks korda rohkem. Osa neist tuleb Pärnumaalt, suurem jagu ühishankega Lätist ja Leedust ning mingi ports väidetavalt isegi Saksamaalt.

Õppepäevadel, mida korraldatakse peamiselt nii-öelda aasta pimedamal ajal, kui väljas tööd vähem, käsitletakse huvipakkuvaid, aga mitte ainult otseselt metsaga seotud küsimusi põhjalikumalt. Näiteks eelmisel aastal pühendati terve päev arvutiõppele ja märtsis järgnes samalaadne tasuta koolitus.

Vanematel inimestel on arvutiga kokkupuuteid vähe, kuid arvestades seda, et järjest enam on inimene sunnitud suhtlema e-riigiga, tuleb ennast harima hakata.

“Mina olen Luua metsanduskooli lõpetanud suhteliselt hiljuti, tegelikult isegi kaks korda: 2015 metsuri ja 2016 metsanduse spetsialisti erialal. Mõni aeg tagasi tegin ära ka konsulendieksami. Mul on värskemalt meeles õpitud asjad ja ma saan arvutiga paremini hakkama kui varasemalt koolis käinud, kuid samas sain nendelt koolitustelt ka ise palju uut teada,” peab Pedaspuu väga oluliseks just arvutiõppe osa, mille vastu liidu liikmed suurt huvi tunnevad.

Tänu piisavale arvutioskusele sai ta aidata Viljandist pärit metsaomanikul vaadata, kas temale kuuluva kinnistu andmed pärast maa-ameti kaardiandmete korrastamist jäid samaks või tuli neis ette kõlvikute ja/või pindalaga seotud muudatusi. Samuti seda, kui kaugele jääb tema maast liivamaardla ja Rail Balticu trass. Oma ühistu konsulendi käest, kes on vanema kooli inimene ja kel arvutiga suhtlemine pole just igapäevane asi, ta sellist kasulikku infot ei saanud.

Samas julgeb Pedaspuu tunnistada, et kui ta seaduste ja toetustega seotut teab väga hästi ning saab hakkama vajaliku “paberimäärimisega”, siis praktiliste küsimuste korral tuleb tal nii mõnigi kord Toomas Härmilt abi paluda, sest kogemusi pole siiski piisavalt. Selles suhtes on teiste ühistute nii-öelda vanema kooli mehed sageli targemad, möönab ta.

Rühmanõustamiseks annab SA Erametsakeskus ühistule 2000 eurot aastas, selle eest saab neli-viis õppepäeva korraldada. Kui aga tahta enamat, tuleb leida lisavahendeid ja -võimalusi.

Valimiste eel olid parlamenti pürgijad lahkesti nõus esinema, näiteks Artur Talvik ja Rainer Kuuba lahkasid metsa majandamise, Janek Mäggi EstForiga seotud teemasid. Muul ajal hangitakse riigitoetusele lisa teenustasudega, kui aidatakse vormistada toetusi ja tellitakse metsamajanduskava (viis protsenti toetuste summadest).

Korraldatakse veel enampakkumisi, käiakse metsa hindamas või organiseeritakse erinevaid metsatöid. Ühtlasi mõeldakse muidugi liikmete arvu suurendamise peale, sest mida rohkem metsaomanikke, seda enam on metsaühistu teenuse kasutajaid.

Juhatuse liikmed hoiavad end kursis üldise metsapoliitikaga ja võimaluse korral ütlevad ka sõna sekka selle kujundamisel. Näiteks mais osalesid nad kuuel päeval erametsaomanike esindajatena koos erametsaliidu omadega metsanduse arengukava (MAK 2030) aruteludes.

Raha tuleb osata lugeda


“Mõned majandavad oma metsa firmana, aga maa on eraisiku nimel, mõned on maad oma osaühingule üle andnud või müünud,” räägib Toomas Härm sellest, kuidas liidu liikmed metsas toimetavad. Maa andmine enda firmale majandada on igati kasulik, see aitab tulude-kulude vahel mõistlikku tasakaalu hoida ja päästab tulumaksu maksmisest juhul, kui metsas raiet tehakse. Aga ka metsamaa müügi korral ei tule kahtekümmet protsenti ära anda, kui tegemist on tagastatud maaga.

“Metsatulu maksustamine on aastatega tippteaduseks muudetud ja isegi kõrgharidusega inimene ei saa deklareerimisega hakkama, maksuametis on väidetavalt ainult üks ametnik, kes teab, kuidas see kõik täpselt käib,” muigab Härm mõrult. “Seda süsteemi oleks tulnud juba ammu muuta ja lihtsustada ning ka firmad peaksid oma metsatulult midagi riigile maksma.”

Et veidi leevendada maksukoormust, soovitavad nad tulu ja kulud kindlasti jagada kolme aasta peale, mitte anda kakskümmend protsenti kohe ära, kui raha arvele laekub.

See on ka seaduslik võimalus saada protsendita laenu. Kui juhtub, et tähtaja möödudes on arve nullis, aga võlg veel üleval, saab maksuametilt paluda veel maksu ajatamist. Olulisem raha odavnemisest on siiski see, et tekkida võivad ootamatud kulud, näiteks tuleb metsas uuendust täiendada, sest taimed on hukkunud (meenutagem eelmise suve põuaaega) või metsloomad on need nahka pistnud või on kahjurid laastamistöö ette võtnud.

Omanikku survestatakse mitmelt poolt


Toomas Härm on kindel, et tavaline inimene raiub metsa ikka ainult juhul, kui tal on raha vaja.

“Aga raiuda saab siis, kui on raieküps mets, kui seda ei ole, ongi ainus võimalus raha saamiseks maa ära müüa,” nendib ta. “Skandinaavia pangad, Eesti omad samuti, ei anna veel laenu metsamaa tagatisel. Kusjuures suurtele firmadele, kui nad on ostu vormistanud, tekivad kohe kinnistutele hüpoteegid. Seda on panga inimesed ise ka öelnud, et väikestele ei anna, aga suurtele anname. Neil on isegi tabelid olemas, millega laenutaotluste juures metsa juurdekasvu hinnatakse.”

Metsade sertifitseerimise surve on viinud selleni, et paljud firmad ei taha enam nõuetele mittevastavat puitu osta. Härmi teada saab küll kõik lõpuks müüdud, selleks kombineeritakse paberitega, aga kannatajaks on metsaomanik, kes saab vähem raha.

“See on üks paras maffiavärk, aga kuna olukord läheb aina hullemaks, siis tuleb ka meil aidata oma liikmetel mets sertifitseerida,” võtab ta teema kokku.

Sertifitseerimisega seotu on üks paljudest väikemetsaomaniku tegutsemist piiravaid takistusi, lisaks on veel potentsiaalsed vääriselupaigad, loodus- ja keskkonnakaitselised piirangud, ka maksusüsteem, mis sunnib FIE-ks ja OÜ-ks hakkama, ning nõue ühistuga liitumiseks, kui on soov toetusi saada. Näiteks metsamajandamiskava toetust saab taotleda ainult ühistu kaudu. Mitteliitunud metsaomanikule antakse praegu veel uuendustoetust pooles ulatuses, peagi enam üldse mitte. Aga toetused on niigi kuluka majandamise juures oluliseks abiks.

Küsimusi seinast seina


Kuigi kõige rohkem teeb metsaomanikele muret ikkagi maksustamine, siis tullakse nõu küsima ja abi otsima teistelgi teemadel. Näiteks käis Aivar Pedaspuu jutul vanahärra, kes kaalub oma maale loodusraja tegemist, et meelitada nooremat põlvkonda metsa vastu huvi tundma. Teine jälle kurtis, et kevadel ei tule istutamisest midagi välja, sest firma jättis langi koristamata, kuigi lepingus oli see punkt kirjas. Kui ühistu kaudu oleks raie tellitud, siis poleks sellist asja juhtuda saanud.

Lageraiega on probleeme siiski vähem, teab Toomas Härm, hoopis keerulisem on lugu harvendusraietega. Mingit kriitikat ei kannata tema meelest firmade ilus jutt, et me tuleme ja võtame suured puud välja, et väiksed saaksid kasvada.

“Nemad saavad oma tulu kätte, aga metsaomanik ei saa peaaegu midagi ja ei saa ka tulevikus, sest valesti ja suurte masinatega tehtud harvendusraiega rikutakse mets ära,” on ta kindel.

Liidu lihtliige Margus Kümmel aga väidab oma kogemustele tuginedes, et kui väikse harvesteriga metsa minna, siis saab head tööd teha küll. Kõige õigemini oskab metsas toimetada muidugi saemees, kuid neid jääb järjest vähemaks ning parimatel on järjekord taga ja hind kõrge.

Levinud mure on seotud metsamajandamiskavadega, mida tehakse pehmelt öeldes pealiskaudselt. Kui suuremal metsakinnistul üldjuhul taksaator käib, siis väiksemal tihti mitte, nende kavad valmivad laua taga.

“Ülevalt näeme, mis puit ja kui kõrge see on, aga ei näe metsakahjustusi,” selgitab Aivar Pedaspuu vahet ja toob konkreetse näite. “Äi tellis talvel oma kuuele hektarile uue kava. Kui sai teate, et see on valmis, imestas ta, et millal siis metsas käidi, lumel jälgi ju ei ole! Uus oli tehtud vana kava ja aerofoto järgi.”

Kui kasvava metsa raie või kogu maa müük plaanis, siis ei soovita ta mingil juhul nõustuda ostja pakutava tasuta metsakorralduskavaga, see võib olla “kallutatud” ja ikka metsaomaniku kahjuks. Pedaspuu on koostööd teinud näiteks osaühinguga Metsabüroo ja veel mõnega, keda tema arvates võiks usaldada.

Kaugmetsaomanike liidu kontori uks on kõigile metsaomanikele avatud, kuid enne Mustamäe tee 4 asuvasse Talleksi majja tulekut on hea telefoni teel aeg kokku leppida.

Ja kui metsatöödeks partnerit valida, soovitab Aivar Pedaspuu meeles pidada, et metsaühistu on metsaomaniku sõber ja alati temaga samal poolel.

Artikkel on ilmunud ajakirjas Eesti Mets 2/2019.