02.09.2019, 21:50
Milliste toidutootjate seast valitakse tänavune aasta põllumees?
Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldavad 19. aastat konkurssi „Aasta põllumees”. Tunnustatakse neid, tänu kellele jõuab meie lauale kodumaine toit. Soov on esile tõsta uuendusmeelseid, keskkonnateadlikke ja edasipürgivaid põllumehi.
Aasta põllumees, Ferdi Sannamehe „Külvaja” kuju, koopia
FOTO:
Tänavusele konkursile on maamajanduse organisatsioonid esitanud üheksa väärikat kandidaati. Seni on Maalehe veergudel tutvustamiseks rahva palge ette astunud kartulikasvataja Gustav Põldmaa, mesinik Mart Kullamaa, talupidajad Dagmar ja Endel Lindre, seakasvataja Aare Kalson ja siidrifarmi pidaja Alvar Roosimaa.
Maalehe ajakirjanik Silja Lättemäe on neilt korjanud inspireerivaid mõtteid selle kohta, kuidas kõik alguse sai. Jagame neid siingi.
Mart Kullamaa alustas mesindusega 12-aastaselt
Mart Kullamaa rajas koos mõttekaaslastega osaühingu Muhe Mesi, kus mesilaste korjealad on Pandivere kõrgustiku liigirikkas looduses ja meesõpradele vurritatakse igal aastal Ebavere tootmiskeskuses umbes 30 tonni mett.
Hobimesindusega alustas Kullamaa 12-aastaselt. Alguses sai ta kingiks neli mesilasperet, kellega tegelemine oli nii paeluv ja tore, et viis kutselise mesinduseni.
Ligi kümme aastat tagasi ostis mees kunagise Väike-Maarja kolhoosi söökla ja rajas sinna moodsa meekeskuse. Kõigis ettevõtmistes on tal abiks sõbrad ja koostööpartnerid Sander Sulane, Harro Rannamets ja abikaasa Els-Maria. Meeliin ja tarukomplektid on soetatud investeeringutoetuste abiga.
„Juba lähitulevikus tahame registreerida mesinike tootmisühistu, et koostöös edukamalt mee tootmise, pakendamise ja turustamisega tegeleda,” avaldas Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu juhatuse esimees Mart Kullamaa. Ka plaanib ta järgneva paari aasta jooksul tootmispinda laiendada ja ehitada uue tootmishoone.
Eestimaa parim talu alustas ühe lehmaga
Vainu talu pererahvas Dagmar ja Endel Lindre on rajanud eeskujuliku talumajapidamise, tõestades peretalude elujõulisust. Nii nad pälvisidki talupidajate keskliidult kõrge tunnustuse „Parim talu 2018”.
Pere peab koos laste firmadega üle 400 lihaveise ja harib 600–700 hektari suurust maad.
Lindre talupere on aastakümnetega kõigist raskustest läbi murdnud ja pinnal püsinud. „Me suutsime soetada masinaid ja traktoreid, et maad harida, muidu poleks olnud võimalik laieneda,” tõi esile perenaine.
„Ellu on aidanud jääda mitmekesisus,” lisas peremees. Siin talus on peetud lehmi ja kasvatatud sigu. Viimasel ajal on neist loobutud. Nüüd on tulu toonud teraviljakasvatus ja lihaveised.
Seakasvataja Aare Kalsoni lihapoed koguvad kuulsust
Mitu kriisi üle elanud seakasvataja Aare Kalson on rajanud oma tootmisahela laudast lauale. Aastas töödeldakse erisugusteks lihatoodeteks 16 000 omakasvatatud siga.
„Olen terve elu tegelnud seakasvatusega,” teatab seakasvataja ja Rotaksi lihapoodide omanik Aare Kalson, kel EPA veterinaari diplom taskus ja töökogemust seafarmides juba alates 1980. aastate algusest.
„Oleme erandlik firma. Mitte keegi teine ei tee seakasvatuses seemendusest müügini täies mahus kõiki tsükleid ise,” teatab Kalson.
Juba lähitulevikus algab koostöö maaülikooli veterinaariateaduskonna tudengitega. „Tartumaa Kisla farmi poegimislaudas hakkavad tudengid praktiseerima ja kätt proovima,” räägib Aare Kalson plaanidest põllumajandusharidusse panustada.
Jaanihanso talu siidrid vallutavad maailma tipprestorane
Puuviljade ja marjade kasvatamise ning töötlemisega tegelev Alvar Roosimaa Jaanihanso talust Pärnumaalt on viinud oma talutoodangu – käsitöösiidrid – maailmaturule.
Roosimaa tegutseb Kaelase külas juba aastaid ja valmistab siidrit ainult Eesti õuntest kohapeal pressitud mahlast.
Bränd Jaanihanso on võetud talu järgi, mille Roosimaa ostis maakoduks 2000. aastal. Alles 2013. aastal tuli mõte hakata maaettevõtlust arendama.
Kuna tema talumajast paarisaja meetri kaugusel lagunesid kunagise kolhoosi remonditöökoda ja masinahoidla, ostis ta need ära.
„Need hooned rikkusid mul taluaknast avaneva vaate,” meenutab peremees ettevõtluse algusaegu. Nüüd on Roosimaa hooned renoveerinud ja neisse nii siidritööstuse kui toodete degusteerimiseks ja turistide vastuvõtuks avara siidrimaja rajanud.
Gustav Põldmaa põllul kasvavad kuninglikud kartulisordid
Tuntud kartulikasvataja ja Talukartuli juhatuse esimees Gustav Põldmaa kasvatab tänavu kartulit 101 hektaril.
Peale oma firma, kus Põldmaa tegeleb koos vend Kullega kartuli- ja teraviljakasvatusega, juhib ta tulundusühistut Talukartul. Ta on kursis kõigi kartulisortide ja suundumustega ning tarbijate rõõmuks on siit põldudelt aastatega tulnud üle 20 kartulisordi.
„Sel aastal soetasime uue kartulikombaini, mis maksab pool miljonit,” teatas Gustav Põldmaa. Ta lisas, et varem on soetatud kartuli mahapaneku tehnoloogia ja igal aastal tehtud investeeringuid.
„Ostame ka uusi sorte sisse, igal aastal umbes 20–30 tonni eliitseemet,” nimetas Põldmaa. „Kui suudame investeerida ja toodangu müügist vee peale jääda, siis suudame ka väliskapitali survele vastu pidada.”
Ta meenutas oma ettevõtmiste algusaega. „Kui Vene aeg lõppes, sain ma 30 ha põllumaad tagasi. Vend sai tagasi vanaisa maad, panime talumaad kokku, kasvatasime kartuleid ja pidasime 60–70 lüpsilehma.”
Praeguseks on sellest välja kasvanud üle tuhande hektari maid hariv firma, kus teine põhiline tootmisharu kartulikasvatuse kõrval on teraviljakasvatus.
AS Selver on tänavuse konkursi „Aasta põllumees 2019” peasponsor.
