Kuidas kõige lihtsama vaevaga laulupeol osaleda? Astu puhkpilliorkestrisse!

Kui rahvatantsijatest mahub tantsima vaid kaks kolmandikku ning iga koorgi alati peole ei saa, siis samuti üldlaulupeol esinevate puhkpilliorkestrite puhul seda muret peaaegu ei ole - pääsme saavad kõik pillimehed, kes eelproovi kohale tulevad.

„Kõik puhkpilliorkestrid mängisid ettemängul hästi ja väga hästi. Võeti vastu kõik, kes osalesid eelproovides ja olid repertuaari omandanud,” ütleb Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA muusikatoimetaja Ave Sopp.

Puhkpilliorkestrite koosseisus astub laulupeolavale 1372 muusikut ja 57 kollektiivi. Peost jääb kõrvale vaid viis orkestrit, kes alguses soovi avaldasid, ent hiljem vabal tahtel loobusid.

Varasematel aastatel on reeglid olnud leebemad, ent nüüd otsustati, et peole pääsevad vaid need pillimehed, kes pole üksnes orkestri hingekirjas, aga ka eelproovile kohale ilmuvad. Ning paar tükki veel juurde.

„Laulupeo puhkpilliliigi dirigentide ühine otsus oli, et peole on oodatud suurim eelproovis osalenud mängijate arv pluss kümme protsenti. Seda põhjusel, et innustada mängijaid eelproovidest osa võtma,” räägib Sopp.

Osa popse väljas

„Laulupidu, oo laulupidu... Miks sellega seoses nii palju ängi ja pahameelt on?” kirjutavad oma Facebooki seinal Tartu Ülikooli puhkpilliorkester Popsid. Teatest võib lugeda, et 36-st laulupeole soovivast popsist pääseb peole vaid 28. Põhjuseks öeldud Popsidele, et kõige rohkem osaleski neid eelproovis 28 tükki ning nende ettemäng teises eelproovis sai vähe punkte.

„Esimese ettemängu punktid ei lugenudki? Põhjendused, et kes haige, kes koolis ja kes välismaal andsime ka ilmaasjata?” seisab Popside teates.

Orkester juhib tähelepanu ka ühele pisut ebaausale tegevusele eelproovides, mida teised orkestrid harrastavat, aga nemad mitte.

„Eks oleksime pidanud olema nii targad kui paljud teised orkestrid. Põnev oli vaadata, kuidas „kehad” liikusid sujuvalt kümnekaupa ühest orkestrit teise. Üpris kaasahaarav tants sai sellest,” kirjeldavad Popsid oma teates.

„Hektarite viisi selliseid mängijaid, kes pole selle kollektiiviga laulupeo registrist läbi kantud, on juba igivana [teema],” ütleb sotsiaalmeedias sõna sekka ka dirigent Mati Põdra. „Saan ainult sellega lohutada, et teema on lõpuks tõepoolest ka Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse tasemel üles võetud ja loodetavasti võetakse järgmises tsüklis susserdajate munad pihku. See, et teie olete põhimõttekindlad, teeb teile muidugi suurt au.”

Kuna keegi popsidest vabatahtlikult laulupeolt kõrvale jääda ei tahtnud, tõmmati loosi, mille tahtel jäävad peost ilma teiste hulgas nii soolotrumm kui ka tuuba. Nüüd peab aga dirigent otsustama, kas sellise koosseisuga üldse on võimalik Tartu Ülikooli ja Tartu linna alt rongkäigus ja laulupeol osaleda.

Orkestrid laulupeol

Puhkpilliorkestrid on kooride kõrval laulupeol osalenud alates esimesest korrast. Ave Sopp räägib, et algusaegadel mängisid koorid ja orkestrid kaare all ka koos.

“Nii lauljate kui mängijate liigi kasvuga kadus arusaadavalt ära ka see, et saaks midagi koos teha. Ei mahu lavale. Puhkpilliorkestri kõlajõud on kuitahes suurele koorile liiga suur,” ütleb Sopp.

Ta räägib, et mida rohkem ajas tagasi, seda keerulisem on peol osalejate arvu hinnata. „Täna suudame isikukoodide põhjal teha aina täpsemat statistikat. Mida kindlasti teame, on see, et 2014. aastal osales XXVI laulupeol 66 orkestrit,” ütleb Sopp.

Puhkpilliorkestrite ajalooga üks enim tegelenud dirigente Peeter Saan pakub, et Eesti Vabariigi 20. juubelil, aastal 1938, loendati ligikaudu 300 orkestrit ning oletatavalt võis siis olla suurim ka mängijate arv. Täpsed andmed aga puuduvad.

„Üldiselt on puhkpillimängijate arv olnud Eestis mitte üle 2000 mängija,” hindab Saan olukorda.