Kokku sai käidud 12-l territooriumil ja üle vaadatud 16 pesa, millest neli eelmisel aastal leitud pesa on hõivanud hiireviud. Kotkapaaril võib ühel territooriumil olla rohkem kui üks pesa, n-ö tagavarapesad.
Konnakotkastega varasematel aastatel asustatud pesadest enamik on Vändra ümbruse metsades sel suvel tühjad.

Vaid ühes pesas on poeg kasvamas. Sel aastal pole olnud põhjust ronida pesadesse poegi rõngastama, sest pesi saab vaadelda ka binokliga ning poja olemasolu kindlaks teha roojapritsmete järgi pesapuu all.

Teises pesas oli poeg küll koorunud ja umbes kuu vanuseks saanud, kuid kontrollimise ajal oli pesa tühi ja pesa all maapinnal kotkapoja jäänused (jalad, suled).

Keegi on pesa rüüstanud ja kotkapoja ära söönud. Selle pesa kotkapaari pesitsemine nurjus. Teatavasti kasvatavad konnakotkad reeglina üles vaid ühe poja, elujõulisema ja tugevama, ehkki munevad kaks muna.

Miks suur osa kotkapesi sel suvel tühjaks on jäämas, selle põhjuseid saab analüüsida sügisel, mil kotkameeste vaatlused ja kontrollkäigud kogu Eesti kohta kokku võetakse.

Range kaitse all olevad pesaterritooriumid (teadaolevad) on valdavalt säilinud ja metsaraiete eest kaitstud, ometi on pesitsusedukus viimaste aastate madalaim. Kas peitub põhjus kehvas toidubaasis (näriliste vähesus) või milleski muus, vajab selgitamist.

Loo lõpetuseks üks pilt 2012.a.minu metsas lennuvõimestunud kotkapojast, kes parasjagu häälekalt vanematelt toitu mangus ja end pildistada lasi. Sellise sulerüü saavad väike-konnakotka pojad augusti teises pooles, mil nad pesast välja lendavad.

Sel aastal poega pole (paaril on kaks pesa), ehkki kotkad olemas ja rohumaa niitmise ajal nägin vanalinde põllul toidujahil. Ülejäänud aja veedavad kotkad ümbruskonnas ja aegajalt toovad pesale mõne värske oksakese, tähistamaks, et omanikud on kohal.