Maamessil saab nii kanepiseemnekaraskit kui maasikamummusid
Võrumaa karaskite boksis jäävad silma ahvatlevad kuldse koorikuga karaskid. Kokkamise vastu pikemat aega huvi tundunud Liina Virolainen rääkis, et karaski valmistamise mõte tuli tal ühel heal päeval pärast seda, kui ta oli kaks aastat vanu kokaraamatuid lugenud ja ette kujutanud, kuidas neid toite vanasti tehti. „Armusin ära suhkruvabasse kõrvitsakaraskisse,“ märkis ta. Sealt areneski edasi mõte karaskite küpsetamisest põhitöö teha.
Nüüd saab tema küpsetisi osta erinevatel laatadel üle Eesti. Kui tallinlased eelistavad odrajahust karaskeid, siis tartlaste lemmikuks on hoopis rukki-mustikakarask. Kõige menukamaks tooteks on siiski kanepiseemnekarask. Liina räägib, et karask on hea kohe värskena, kuid näiteks kanepiseemned hakkavad oma pähklist maitset välja andma alles 3-4 päeva pärast küpsetamist. Seetõttu ostavad püsikunded sageli mitu karaskit, et neid saaks mitu päeva nautida.
Vägi boksis saab aga maitsta tervislikke snäkke, marjarulle ja marjabeseed ehk marjamumme. „Maasikamumm on lapsepõlvest tuttava moosivahu maitsega,“ ütles Anneli Post. Uudistootena on marjamummudele lisandunud makroonide retseptist inspireeritult mandlimummud.
Pakuti ka õige mitut sorti mett, millest näiteks Artocarpuse üks uus toode nägi välja nagu purki pandud mannavaht. „See on mesi jõhvikate, ingveri ja kaneeliga – jõulumaius,“ selgitas müüja Mihkel. Teine, harjumatult tumeroosa värvusega mesi oli aga mustika- ja pohlalisandiga. Uudisena on kreemjad meed, mis ei kivistu, saadaval ka mugavas tuubis.
Külmetuse korral soovitas Mihkel võtta taruvaiguga mett 1 teelusikatäis 3-4 tunni järel ja peale mitte süüa või juua, nii et mesi saaks suus imenduda. Haiguste ennetamiseks soovitas ta aga ingveriga mett. Huvitav toode oli veel lihatoitudele mõeldud soolane mesi, mida saab kasutada näiteks tomati-kurgi salati kastmeks. See sobib Mihkli sõnul ka borši, lõhe ja kanaga ning grillimisel, määrides mett lihatüki grillitud poolele.
