Lugesin hiljuti, et RMK saavat 5 eurot puhastulu riigimetsast raiutud puidu tihumeetri kohta. Asjasse süvenemata tundub, et seda on ju hirmus vähe, ei tasuks raiudagi. Hinnakirjad pakuvad okaspuupalgi eest üle 60 euro tihumeetrilt, kasepakule kuni paarkümmend eurot rohkemgi, odava küttepuu eest 20 euro tuuris. Miks siis ainult 5 eurot müüjale pihku jääb?

Olles erametsaomanikuna päris pikka aega oma metsa majandnud, siis võin kinnitada, et kui metsas kõiki vajalikke töid teen, teenuste eest maksan ning kohustused riigi ehk maksuameti ees ka täidan, on riigimetsa näitel toodud 5 eurot raiutud tihumeetri kohta üsnagi õige rahanumber, mis omanikule pärast raiet kätte jääb. Palju raha läheb investeeringuteks metsa tagasi, tuleb puudugi. Mets ei ole mingi rahaauk, nagu kõrvaltvaatajail kombeks arvata, rohkem ikka vastutus, eluviis, mõnele hobi.

Tululik on metsaraie vaid firmadele, kes ei maksa ettevõtte tulumaksu ning kes ei istuta, jätavad lagedaks raiutud langid looduslikule uuenemisele, teevad hooldustöid väga vähe, ei kuluta raha metsamaaparandusele, teede-sihtide korrashoiule jne. Nemad suunavad raietulu enamasti uute kinnistute ostmiseks, et oleks võimalik pidevalt raiuda ja et rahavoog ei katkeks.

Erametsaomanikele ei saa pahaks panna, et nad vähe raiuvad või nagu hurjutatakse – „lasevad metsal raisku minna“. Mõned langevad helistajate lõksu, kes lubavad „metsa korda teha“, st. raiuvad maha.

Parem variant on isegi see, kui otsustatakse mets koos maaga maha müüa, seda muidugi juhul, kui selle maa või metsaga mingit sidet pole olnud või puudub huvi metsaga tegelemiseks, liiati kui elukoht mujal. Seadused ju soosivadki tagastatud maade müüki, maksuvabalt pealegi. Müüd maa ja metsa maha, kaovad kohustused, oled vaba maatamees. Mõnele see ehk sobibki…

On siiski hea teada, et umbes 110 tuhat eestimaalast, mina nende hulgas, tahavad olla metsaomanikud, olgu kasvõi mõne hektari suuruse tükiga, kuid mis oma, see OMA.

Loo alguses mainitud 5 euro juurde tagasi pöördudes julgen oma silmaga nähtu põhjal kinnitada, et riigimetsas tehakse ka palju muid metsatöid, kuhu igal aastal 4-5 miljoni tihumeetri puidu raiest teenitud raha kulub. Kogu RMK

tegevusvaldkondi ei hakka siinkohal loetlema, kuid vähemalt uuendatakse ja hooldatakse metsi kordades rohkem kui erametsades kokku. Lisaks veel metsamaaparandus ja teede ehitus, kogu rahvale mõeldud loodusradadest ja puhkemajandusest rääkimata. Ilma raha kulutamata poleks need tööd võimalikud. Näide RMK metsateede alanud rekonstrueerimisest on üsna minu kodumetsade naabruses. Tegin pilti ka, ilus silt ju – kohalikud tohivad seal oma asju edasi ajada.