Esimesed ülased kutsuvad metsa istutama

Kui ülane õitseb, on aeg metsa istutama hakata – nii olen kogenud. Ühel päiksepoolsel kraavinõlval metsasihi ääres esimesi valgeid ülaseõisi 10.aprillil juba nägingi.

Muidugi on see alles arglik algus tõelisele ülaseajale, mis tavaliselt saabub aprilli viimasel dekaadil, samamoodi kui metsaistutamine. Ega sinililledki igal pool veel täielt õitse. Küll aga uhkeldavad näsiniined oma roosade õitega ja peibutavad kollaseid liblikaid. Kruusasel metsateel peab ettevaatlikult sõitma - tumedad mügerikud seal pole lihtsalt juhuslikud mudapätsid, need on konnad, kes kraavi poole teel.

Istusin metsaserval kännule, kuulasin linnulaulu ja vaatasin seda kevadist sagimist. Konnade pulmakrooksu on alles vähe, samas sookured ei hoia oma trompeteid vakka. Kaks hiireviud sattusid konnakotka territooriumi piire ületama ning nad aeti sealt minema – kotkas on tagasi kodus.

Kui tavaliselt saabuvad meie metsades pesitsevad väike-konnakotkad Aafrikast tagasi aprilli keskel, siis sel aastal jõudsid esimesed siia juba aprilli esimestel päevadel. See aga tähendab, et segametsas võiksid sellised tööd, kus masinad puude kallal ragistavad, olla aprilliks lõpetatud. Mahlad jooksevad ja kasekännud „nutavad“ – kevadine mahlast nõretav kasepakk pole teab-mis kvaliteetne puit.

Pesitsema on asunud ka hiireviud ja kanakullid, vana metsa mõnes puuõõnsuses haub händkakk mune. Ehkki II kaitsekategooria liikide puhul pole nii rangeid raiepiiranguid kui I kategooriasse kuuluvate kotkaste puhul, võiksid metsaomanikud ise olla sedavõrd loodusteadlikud, et kevadest kuni suve lõpuni just kuuse-kase segametsades, kus selliste liikide pesi rohkem leidub, ulatuslikke raietöid enam ette ei võeta. Kotkaid kaitseb seadus ja omanik saab piirangute eest nüüd ka toetust taotleda, vähem kaitstud lindude puhul loeb aga kõige rohkem vaid omaniku teadlikkus.

Olgem siis kõik targad ja hoolivad metsaomanikud, nautigem kevadist õiteilu ning laskem lindudel rahus pesitseda. Lähme parem metsa istutama.