Kadakatäksid vahetavad elupaiku


Kadakatäksid vahetavad elupaiku

Madalad kuusenoorendikud, mis olid istutatud endistele rohumaadele, on vahepeal kõrgeks kasvanud ning varem seal suviti elutsenud kadakatäksid on neist paikadest mujale kolinud. Olin nad ära kaotanud, seepärast hoidsin silmad lahti. Raielankidele rajatud noorendikes ma kadakatäkse märganud pole, enamasti ikka muudel rohustel aladel, kus kasvab sekka madalaid okaspuid ja põõsaid. Metsalind ta päriselt pole ning kõrgeks ja tihedaks kasvanud noorendikest lahkub valgusküllasematesse elupaikadesse.


Kadakatäksi nimetus seostub kadakapõõsastega, paraku meie kandis on kadakad haruldased, linnud siiski mitte. Neile sobivad ka madalad noored kuused, peaasi, et puude vahel rohtunud platse leiduks. Näiteks vanem kuusekultuur või hõre ja madalam kuusenoorendik sobib elupaigaks hästi.

Lõpuks leidsin kadakatäksid täiesti uuest kohast, mahajäetud farmihoonete lähedusest putkedelt. Sellistes kohtades leidub putukaid ja röövikuid ning putuktoidulased linnud, kelleks kadakatäksid ongi, hoiavadki kohtadesse, kus leidub toitu.

Juuli alguseks on kadakatäkside pojad iseseisvunud, samas püsivad nad veel vanalindude läheduses, kellelt õnnestub toitu lunida.