Kuivad küttepuud varakult ulualla

See on mul iga varasuvine töö – tuua sünnikodu õuelt rohkem kui aasta riidas kuivada lastud küttepuud koju kuuri alla. Nii ka tänavu.

See toiming vajab kooskõlastamist naabrimehega, kellel on traktor ja käru. Teiseks vajab see ka abilisi: laadijaid ja kuuri virnastajaid, sest mida kiiremini töö tehtud, seda parem nii mulle kui masina omanikule.

Kuna puude vedu sattus tööpäevale eelmise nädala lõpus, siis otsisin abilisi külast. Kolm kärutäit on umbes 20 ruumi ja nendega ei suudaks ma ise mitte kuidagi ühel päeval toime tulla.

Olen aastaid toiminud nii, et jälgin puude toomisele eelnevat ilma ning kui vähemalt nädal aega pole vihma sadanud, siis on paras aeg tegutseda. Sel korral lisandus kuivale veel paar päeva kõva tuult. Sünnikodu õu on üsna lagedal põldude vahel, kus saab talviti kõrvalt metsast toodud puud halgudeks teha, riita laduda ja seal tuulte käes kuivavad need kõige paremini. Järgmise aasta suvel kõlbavad halud kuuri tuua.

Kõik on kuulnud korstnapühkijate õpetussõnu, et ärge kütke ahjusid ja pliite märgade puude või juhusliku prahiga. Mittetäielik põlemine tahmab lõõre ja korstnaid. Kõige tõhusam on kütta ainult korralikult kuivanud lepa- või kasehalgudega. Mulle meeldib üle kõige haavapuu, kuid tema peaks kaks kevadet-suve kindlasti kuivama, enne kui tarvitada kõlbab. Tormi- või putukakahjustuste väljaraiumisega satub paratamatult kütte sekka ka okaspuitu. Remmelgas, kui ta korralikult ära kuivanud on, kõlbab samuti kütta, kuid temaga peab tukkide segamisel ettevaatlik olema – pillub sädemeid nagu säraküünal.

Minu pikaajalised kogemused näitavad, et suve teises pooles halud enam nii jõudsalt ei kuiva kui kevadel või suve alguses. Pärast jaanipäeva tekib öine udu, hommikuti on kaste maas ning õhuniiskus püsib päevalgi kõrgem kui kevade poole. Kui ollakse sunnitud kütma samal aastal tehtud küttepuudega, siis peaks poolest suvest riidad ikkagi katuse alla saama, et vihmad halge sügise lähenedes läbi ei leotaks.