Leili metsalood | Metskitsed põllul ja metsas


Leili metsalood | Metskitsed põllul ja metsas
Foto: Leili Mihkelson

Sügise edenedes hakkavad seni põldudel toitumas käinud metskitsed rohkem metsaveerde hoidma, kust ilmuvad enne õhtu saabumist ristikuädalale või taliviljaorasele tunnikeseks toituma ning sealt jälle tagasi metsa varjule.

Aktiivsemaks on muutunud ka jahipidamine, millega loomade arvukust lagedatelt rapsi- ja taliviljaorase põldudelt on omajagu vähendatud.

Oma käikudel olen hakanud järjest rohkem metskitsi nüüd metsasihtidel toitumas ja liikumas nägema. Suuri, kümne või rohkem loomaga karjasid pole aga kuskil ammuilma silma jäänud.

Minu arvates ei ole metskitsed praegu metsakultuuride kahjustajate esireas sellisel määral kui umbes 12-13 aastat tagasi, kui loomi oli märksa rohkem. Mäletan mitmekümne pealisi (kui isegi 70 looma loendasin) kitsekarjasid aastatel 2006-2008 ja siis olid ulukikahjustused kuusekultuurides tõesti väga suured. Selles ajas oli metsaomaniku jaoks ka midagi õpetlikku, sest hakkasime kasutama kuuse- ja männitaimede kaitseks repellente.

Kui järgnes 2010. a talv koos üle põlve ulatuva lumega, hukkus umbes 2/3 kitsede asurkonnast haiguste, nälja ja nõrkemise tagajärjel. Mõnda aega ei peetud metskitsedele enam jahti ja lasti arvukusel tasapisi taastuda. Metsakultuuride kahjustusi vahepealsetel aastatel praktiliselt polnud.

Praeguseks on minu hinnangul metskitsesid parasjagu, jätkub mõõdukaks küttimiseks, jätkub ilvestele ja huntidele toiduks. Kuna pole suurenenud ka metskitsede põhjustatud kahjustused metsakultuuridel, ei näe põhjust hädakella löömiseks – metskitsede arvukus on enamvähem tasakaalus.