Metsahoolduse toetuste tulevik pole selge

Kuni selle aasta sügiseni sai metsaomanik või metsaühistu taotleda noore metsa hooldamiseks toetusi maaelu arengukava programmist, mida suures ulatuses rahastab Euroopa Liit. Kas ja kui suures mahus 2014-2020 perioodil need toetused jätkuvad, pole täna veel selge. Teada aga on, et tulemas on mõningane vahe, mil toetusi taotleda ei saa.

Mina sel aastal noore metsa hoolduseks viimases voorus toetust ei küsinud, kuna tööde tegemiseks jäi, erinevalt eelnevatest kordadest, kahe aasta asemel aega vaid üks aasta. Kartsin, et äkki ei suuda selle ajaga kõiki plaanitud asju ära teha. Teisalt olin juba kahes eelmises taotlusvoorus olulisemal osal oma kuusenoorendikest lasknud valgustusraie ära teha ja toetustki saanud.

Kuna sügis on pikk ja mõni pisem metsanoorendik vajas valgustamist, siis hakkasime väiksemaid töid järjest tegema, olles sõltumatud toetuse tähtaegadest ja korrast. Üks selline, noorte looduslikult kasvanud kaskedega metsaosa, mis sai üleeile valmis, on juureoleval pildil näha. Võsa lõikasime umbes 0,5 ha-l, äärtesse jätsime natuke suuremaid sarapuupõõsaid kasvama, et ka lindudel ja oravatel sinna edaspidi asja oleks. Kuna naabrusesse jääb üks vanade puude ja rohke lamapuiduga vääriselupaik, siis katsetasin noorendikult vääriselupaigale sujuvat üleminekut ja n-ö turbe mõttes jätsime vahele sarapuupõõsaste rea. Huvitav on oma metsas mõnd võtet katsetada, millest majandamissoovitustes otseselt ei räägita. Metsa kasvatamine saab olla looming igas mõttes.

Järgmisena on plaanis veel üks poolehektarine lehtpuunoorendik käsile võtta, sest seal kasvab 50% ulatuses noor saar, 35% pärn, pluss mõned teised lehtpuuliigid (jalakas). Tegin peenemaid sarapuid, toomingaid ja haavakeppe lõigates üksinda juba alguse sisse ning loodan, et mõnel päeval saab ka külamees saega appi tulla. Peaasi, et niipea paksu lund maha ei sajaks. Sellest põnevast noorendikust pikemalt mõnes teises loos.