Rändurliblikas – admiral

Kohalikke liblikaid on sel suvel minu arvates vähem kui varem on olnud, sama kesised lood on tänavu kõigi putukatega, alates sääskedest, kärbestest ja parmudest ning lõpetades herilastega. Erandiks on põdrakäbsed, keda ei heiduta miski, ikka on nad kohal seal, kus põder maganud või läbi astunud.

Küll aga lendab praegusel aastaajal ringi palju rändurliblikaid – admirale, kes suunduvad talveks Lõuna-Euroopasse või Põhja-Aafrikasse. Kevadel tuleb sealt meile juba nende noor põlvkond, kelle siinsed järglased praegu agaralt ringi lendavadki, toitu otsivad ning talveks lõunasse rändavad.

Admiralile meeldivad puuviljad ja marjad, iseäranis kui need natuke mädanema või käärima on läinud. Muneb aga admiral kõrvenõgestele, kus nende röövikud ka toituvad.

Admiral on keskmise suurusega väga kaunis liblikas, eriti noorena, kui punane värv tiibadel pole jõudnud kahvatuks pleekida. Praegu ringi lendavatel isenditel kipub juba nii olema, nagu pildiltki paistab.

Kevadel saabunutel on tiivad kulunud ja katki (vt. teist pilti) ning liblika eluring hakkab täis saama.