Võsavirnade kohta võiks ka linnurahu aeg kehtida


Võsavirnade kohta võiks ka linnurahu aeg kehtida

Pruugib praegu kusagil virnastatud raiejäätmete või võsahunniku juures seisatuda, kui märkad, et mõni lind valvab seal välja turritaval oksal.


Pildil on minu kodumetsa taga riigimetsa tee ääres olev võsavirn ja sellel passimas isane punaselg-õgija. Õgijad (hall- ja punaselg-) olid 2010.a. valitud meil ka aasta lindudeks ning nendest räägiti ja kirjutati siis rohkem. Konksja noka ning toitumisharjumuste poolest võiks neid värvuliste seltsi kuuluvaid linde pidada vaat et röövlindudeks.


Võsavirnade juures olen näinud veel mitmeid teisi linde peale õgijate, näiteks punarinda, linavästrikku, võsaraati, käblikut jt., kes virna sisse pesa ehitavad ja seal poegi kasvatavad. Samamoodi võib juhtuda ka kevadeks viimata jäänud palgivirnadega, mille vahedesse linnud pesi teevad. Paar-kolm aastat tagasi sai ühel linavästrikul pesakond hukka, sest poegade koorumise ajal otsustati palgid parajasti ära vedada. Firma tegelased ei teadnud lindudest midagi, kuid mina olin korduvalt linavästrikke selle virna kõrval jälginud ja teadsin.

Seotud lood:

Eks samasuguseid asju juhtub igasuguste puiduvirnadega, kaasa arvatud kuivama pandud küttepuuriitadega, mille vahele kevadel linnud pesi teevad. Kui inimene vähekegi lindudest hoolib ja oma tegemisi planeerida oskab, siis võiks kõigepealt jälgida, mis võsavirnades või puuriitades kevadel ja varasuvel toimub. Kui lindudel pojad pesast välja lennanud, siis võib hingepiinu tundmata tegutseda ka inimene.

Mis hakkimist ootavatesse võsavirnadesse puutub, siis tahaks loota, et katlakütet kulub soojal suvel vähem ning ehk jäävadki need RMK omandis olevad virnad sügiseni alles. Kui kord juba raierahu ehk kevadine linnurahu kehtib, siis võiks see käia ka võsavirnade purustamise kohta.