Aruande kõige olulisemad osad räägivad tulevikust, irdudes seega tõepoolest Riigikontrolli traditsioonilisest pädevusalast, nagu rahandusminister Jürgen Ligi pahuralt märkis. Sest Eesti riigi kõige tähtsam vara, mida säilitama peab, ongi ju Eesti inimesed.

Aruandest selgub veenvalt, et see vara on kahanemas, meil ei jätku meid, ei jätku juba lähiaastail.

Punane värv valgub mentaalsel kaardil üha edasi. Väljaränne hoogustub, ehkki kriis on justkui edukalt ületatud. Aasta alguses töötas välismaal ja maksis välisriikidele makse üle 80 000 eestlase. Võrdluseks: Teise maailmasõja ajal kaotasid eestlased sõjategevuse, mahalaskmiste, küüditamiste ja Läände põgenemise tõttu üle 170 000 inimese. Pool sellest normist on meil juba täis...

Väljarände pärast ei pea paanikasse sattuma, lohutab nii mõnigi. Inimesed omandavad välismaal kogemusi, laiendavad silmaringi, teenivad raha.

Kuid ajavad ka juuri, loovad pere, saavad lapsi ja õpetavad neile eesti keele asemel selgeks juba mingi muu keele. Ka 1980. aastatel manitseti: pole tarvis paanitseda Eesti venestamise või fosforiidikaevanduste pärast! Toona tundis rahva süda teisiti ja tunneb ka nüüd.

Väljarände peatamiseks ja võimaluse korral isegi tagasi pööramiseks pole muud lahendust kui elatustaseme kiire tõstmine.

Administratiivsed meetmed, näiteks lahkumine Euroopa Liidust ja selle tööjõu vaba liikumise poliitikast, ei annaks tulemust: põgeneti ju isegi okastraadiga ümbritsetud Nõukogude Liidust. Palgatõusu tagab aga ainult surve tööandjatele ja riigile, olgu või streigivõitluse vormis.

Punane kaart Riigikontrolli aruande lõpus on punane
kaart praegusele valitsusele. Aitab rahvale sääremarja pihta tagumisest ja kohtunikega ülbitsemisest, vabastage väljak uutele mängijatele! Aitab numbriliste näitajate dogmaatilisest tagaajamisest.

Soov lastele mitte võlgu pärandada on üllas, kuid praegu võivad sündimata jääda ka lapsed ise. Proportsionaalse tulumaksu ja maksuvaba ettevõtluse ideed võisid olla omal kohal 15 või 10 aastat tagasi, kuid nüüd on need ammendunud. Tuleb proovida teistsugust poliitikat, selles ongi ju demokraatia tuum.