Kas haritud mehi napib?
Viivi Luik, luuletaja
Kui me harituse all ei mõtle ainult paberit, tunnistust, diplomit, siis võib küll üsna kurvalt öelda, et Eestis pole kuigi paljukest neid inimesi, olgu nad siis mehed või naised, kellel on ehtsat südameharidust, loomulikku tervet mõistust ja oma peaga mõtlemise võimet.
Kahetsusväärselt palju on häbematuid ja ahneid inimesi, ühepäevaliblikaid, labast laiamist. See kehtib ühtviisi nii meeste kui naiste kohta. Kuid õnneks on ka teisi, muidu meil polekski millestki rääkida! Muidu polekski mingit Eestit! Olekski ainult agul ja prügimägi.
(:) kivisildnik, luuletaja, mõtleja ja ütleja
Tõsi ta on, naised on üldse kole pirtsakaks läinud, ei kõlba neile enam mehed ega köögis küpsetada või mähkmeid pesta. Aga vaatame probleemile avarama pilguga, inimkvaliteet on tänapäeval vilets ja aina langeb. Igasugused lapsed on teretulnud, kvaliteeti ei nõuta, ainult uhatakse maksumaksja raha lapsevanemate põhjatusse kaukasse.
Laste kasvatuses pole kultuuril, kirjandusel, klassikal, filosoofial ega isegi strateegiamängudel mingit osa. Nii kasvavadki rohkem ahvid kui inimesed, telekas ei suuda kasvatada kvaliteetmeest. Ja ausalt öeldes on naised ka väga ebakvaliteetsed, saagu siis ise hakkama.
Maimu Berg, kirjanik ja poliitik
Vanasti, kui noor haritud neiu ülikoolist maakooli õpetajatööle suunati, siis oli teada, et küll ta mõne traktoristi või põllubrigadiri küljeluuks seal saab, kui just enne linna ei põgene. Ikka juhtus nii, et naisel
kõrg-, mehel hea kui põhiharidus. Veel "vanastim" juhtus sedagi, et haritud naine jäi üksikuks ("Kui juba kooliõpetaja, siis vanatüdruk valmis," ütleb elutargalt üks Maksim Gorki tegelane).
Muidugi tahab eesti haritud naine (ja nende puudust meil ju pole) endale haritud, karsket ja hea tervisega meest ning oma lastele tarka ja tublit isa. Kuid noored eestlased lähevad tihti välismaale õppima, õpivad seal just parimal armumise ajal ja siis pole ime, et kaasaks võetakse õpingukaaslasest noormees (või neiu), kes sageli pole, jah, eesti rahvusest. Eks üleilmastumised ja lõimumised toimu ka n-ö lähisuhetes.
Härra presidendi rahustuseks võib öelda, et nii eesti noored mehed kui ka noored eestlannad on ikka oma välismaa kaasasid Eestisse toonud, nad meie maa keelt kõnelema ja Eestit armastama õpetanud. Aga, tõsi ta on, ega see ju korva üht tarka elujõulist eesti meest! Ega me ju keegi taha, et selline nähtus "Punasesse raamatusse" kantaks.
Tubli eesti mehe kasvatamine on eesti emade ja kogu riigi suur ülesanne ning hea eesti mees saab ikka kosuda ja kasvada tubli naise kõrval ja hoolel. Mitte nii, et joon sellepärast, et naine närib ja naine närib sellepärast, et ma joon...
Ülo Vooglaid, sotsioloog
Kes vähegi pedagoogikas ja arengupsühholoogias orienteerub, teab, et poiste ja tüdrukute huvid, võimed, arengutrajektoor jne on erinevad. Kogu õppekorraldus ja -kavad on aga naiste loodud ja koostatud, naiseliku loogikaga, õpetajaist on enamik naised.
Koolikeskkond on seega igas mõttes, nii organisatsioonilises kui ka sisulises, väga feminiinne.
Poiste jaoks köitvat tegevust on väga vähe. Eriti nendele, kes on silmapaistvalt võimekad ja andekad. Nemad langevad välja, 1500 tükki aastas, tüdrukuid viis korda vähem. Nõnda on see olnud aastaid, kõik teavad seda, aga mingisuguseid meetmeid tarvitusele ei võeta.
