Rikaste privileeg?

Usun ikkagi, et igale kirjanikule on meelepärasem näha raamatulettidel enda pabervälja-andes raamatuid. Tundub, nagu ei oldaks ministeeriumis üldsegi kursis lihtinimeste elu-oluga. Lugerid ja I-podid on üpriski kallid ja seega meie üha vaesemas ühiskonnas pole neid kõigil võimalik soetadagi. Nii et kas taas üks rikastele mõeldud privileeg? Aga eks ükskord ju seesama minister juba mainiski, nagu polekski lihtrahvale raamatuid vaja, nagunii loeb valesid teoseid. Tegi raamatukogudele isegi oma kohustuslikud ostunimekirjad ja küllap keelaks ta heal meelel üldsegi ilukirjanduslikud teosed ära. E-raamatute näol oleks see vist päris teostatav asi, kuid kui raamatukogus pole selliseid raamatuid, mida rahvale meeldib lugeda, ja inimesed on nii erineva maitsega, väheneks ka raamatukogude külastavus.

Lõpptulemuseks on see, et kui pole külastatavust, pole ju ka raamatukogusid vaja. Küllap annaks see kultuuriministeeriumile põhjuse hakata maaraamatukogusid sulgema. Milline raha kokkuhoid! Ja see pole neile vast üldsegi oluline, et koos sellega jääksid maal elavad inimesed veelgi suuremasse isoleeritusse.

Edasi loe kirjanik Nadežda Sepa arvamuslugu Saarte Häälest.