Linna lasteaia mudilased kuulasid hardunult seda südamlikku laulu suve alguse kontserdil.

“Kallid lapsed! Mängige ka teie kasteheinas lille ning rohuga, kui teil on maakodus selline paik nagu selles laulus. Siis saame sügisel üksteisega rõõme jagada,” ütles kasvataja mudilasi lasteaiaväravast suvepuhkusele saates.

“Issi, kas meil on ka suvilas kasteheina?” küsis õhtul väike tüdruk enne uinumist. “Kust sa selle umbrohujutu oled võtnud?” imestas isa. “Meil on korralik muru, mida igal nädalal niidame ja mingit heinamaad küll me oma õuest ei tee. Uus muru­traktor naksab kõikidel tärkavatel umbrohtudel ladva enne maha, kui nad oma õisi ja seemneid levitama hakkavad.”

“Mõne margareeta- või meelespeaõie võiks ju lapse rõõmuks aeda ikka jätta,” poetas ema vaikselt.

“Pole võimalik. Umbrohulised lilled ja heinad hakkavad muru sees vohama ja pärast ei saa neist ühegi mürgiga lahti,” jätkas isa. “Nägin Inglismaal, kuidas seal muru hooldatakse. Kulub ligi sada aastat, enne kui mingist tüütust umbrohust lahti saadakse. Kas te teate, et ka rukkilill on agronoomide silmis üks hävitamist vajav umbrohi?”

Hommikul tuleb perele külla naabritüdruk ja teatab, et sõidab terveks suveks maale vanaema juurde, kus saab mängida põlvini kasteheinas ning hullata koos kitse- ja lambatalledega.

“Issi, miks meil ei ole heinamaad ja väikesi lambalapsi?”

“Meie vanaema käib linnas tööl. Seal pole heinamaad ega peeta loomi. Toob sulle sealt maiustusi,” selgitas isa.

“Ei taha kommi, tahan lambukest ja tallekesele pai teha,” nuuksub tüdruk varrukasse.

“Jäta tönnimine. Lambapidajatel on kogu muru pabulaid täis, mida jalgadega tuppagi tuuakse. Ostame sulle sünnipäevaks hoopis tõupuhta kutsika, niisuguse, millist teistel siinkandis ei ole,” käib isa välja.

Pere jõuabki maakodu värava ette, kus naabrid parajasti oma muru siledaks vaibaks töötlevad. Ema teeb lahti teleri, kus näidatakse, kuidas laulupeotuli külast külla ja linnast linna ikka peopaigale lähemale liigub. Kõlavad kaunimad laulud: “Aeg tuli. Maa ja mere peal / silm mõnda seletas – / ei pool nii armas polnud seal / kui külatänavas.”