Metsamees: raierahu ajal ei tohiks purustada ka lindude pesitsuspaigana kasutatavaid hakkevirnasid
Aastast aastasse RMK poolt välja kuulutatav linnurahu teeb pealtnäha südame soojaks. Linnurahu algab ligi pooltes Eesti metsades 15. aprillil ja lõppeb 15. juunil. Seejärel lüüakse masinatele taas hääled sisse ning need, kes ei ole veel pesitsemisega lõpule jõudnud, peavad leppima kurva saatusega. Vanalinnud saavad ohutusse kaugusesse lennata ja jälgida oma võsukeste hukku. Erametsades sõltub raierahu järgimine metsaomanikust. Selline oleks linnurahu Eestis lühidalt kokku võttes.
Linnurahu puudutab küll metsa raiumist, kuid ei takista verist tapatööd, mis samal ajal siiski aset leiab, ka RMK poolt. Enamik meist on ilmselt märganud hakkehunnikuid metsaservades. Hakkehunnikutes on raiejäätmed nagu oksad, ladvad ja vahel ka jämedamad tüükad. Linnud teevad nendesse virnadesse pesa ning kui hakkemasin need virnad purustab, saavad linnupojad hukka.
Olen kevadel looduses palju ringi liikunud ning tähele pannud, kuidas kodukandis hakkevirnad metsaservadest kaovad. Näiteks kui hommikul tööle sõidan, näen 50-meetrist hakkehunnikut tee ääres ning kui õhtul koju naasen on see juba kadunud, ainult mõned laiali pillutatud oksad on maas. Mõtlen iga kord, kui palju linnupoegi seekord surma sai. Hakkemasin jõuab sellises mõõdus hunnikuid päevas mitu tükki läbi lasta, kui leidub vaid rekasid, kuhu haket purustada.
Hakkevirnades pesitsevad erinevad linnuliigid. Isiklike vaatluste ja aastatepikkuse kogemuse najal loetleb loodusfotograaf Karl Adami üles järgmised liigid: ''Olenevalt sellest, kus hakkekuhilad paiknevad, loovad selles pesa nii metskiur, punarind, võsaraat, rästad (hall-, must-, laulu-), vahel käblikud, varjus talvike. Küllaltki arvestatav nimekiri. Lisaks linavästrik ja rasvatihane, viimane küll väga sageli hakkesse pesa ei tee, vähemalt isiklike vaatluste põhjal, linavästrik aga küll.''
Lindude pesitsemist hakkevirnades kinnitab ka metsamees Tartumaalt: „See oli minu mäletamist mööda 2012 kevadel. See võis olla mai keskpaik või isegi lõpp, kindlasti lindude pesitsuse tippaeg. Rääkisin hakkuri juhiga sel ajal kui ta terasid vahetas, või oli see siis kui ootasime uut rekat tulemas. Hakkur oli tulnud RMK objekti pealt. Mäletan, et eriti tol aastal seisis neid virnu RMK metsades palju. Kuna nendes oli ka okaspuuoks sees ja muu sodi, siis oli vaja et need kuivaks kaua. Nii need virnad seisidki oma paar aastat, või aasta vähemalt. Aga selle ajaga oli neist juba elukeskkond kujunenud. Hakkurijuht rääkis et hakkuritrummel oli olnud verine, kui nad seda tööd tegid. Sest need virnad olid linnupesi täis. Kui sellised karmid mehed nagu hakkurijuhid, sellist juttu räägivad, pidi olukord tõsine olema.“