Neeme Raud: Võim on Eestis naiste käes
Silma jäi, et jäme ots on vallas kindlalt naiste käes. Rahvast tervitas nais-vallavanem, peoõhtut juhtis nais-kultuuriametnik ning enamik ülesastunuist olid naised.
Kanged naised
Nii et jälle need kanged eesti naised. Ma ei tea, kas keegi üldse mõtles nii, sest tublid ja tegusad naised on meil ju niivõrd tavaline nähtus. Juba aegadest, kus kodune elu oli naiste õlul, sest mehed käisid merel või mujal tööl. Nüüd on ju samamoodi, eriti maamehed käivad tihti kodust kaugel raha teenimas ja naised hoiavad kodukandil elu sees.
Inimarengu aruanne maalis mõne kuu eest Eestist pildi kui riigist, kus naised annavad tegelikult mitmel puhul meestele silmad ette. Kindlasti haridusega – õrnema soo osakaal kõrgharitute seas on meestega võrreldes enam kui kahekordne. Palgalõhe poolest oleme aga Euroopas esirinnas.
Viimasel ajal on ajakirjanduses välja pakutud mitmeid lahendusi ebavõrdsuse ületamiseks. Üks võimalus on, et naised ise nõuaksid suuremat sissetulekut või otsiksid paremini tasustatud töid. Ent kui maal elav naine ei soovi kaugele sõita ja pikalt kodust eemal olla, ei ole tal muud teha, kui leppida kohalike palkadega, mille üle palju tingida ei saa.
Veel on leitud, et tööandjad ise peaksid naiste tööd enam väärtustama ja neile rohkem maksma. “See oleks muidugi tore, kuid kui meie koolis, siin maal, on paarkümmend naisõpetajat ja direktor tahab palgata ka mõne mehe, on tal peamiseks mõjutusvahendiks just see, et pakub mehele suuremat palka,” rääkis mulle selle Lõuna-Eesti valla kohalik kooliõpetaja.
Selge, et kiireid ja lihtsaid lahendusi ei ole. Ent tervitatav on, et ühiskond teema üle tõsiselt arutleb. See on kindlasti osaks praegu Eestis toimuvast uute majandusmudelite ja ühiskondlike lepete paikaloksumisest. Ja Eesti ei ole kaugeltki ainus riik, kus need protsessid toimuvad. “Kogu kriisist väljuv Euroopa otsib uusi majandusmudeleid,” ütles mõne nädala eest mulle antud intervjuus europarlamendi president Martin Schultz.
Tööpuudus on tegelikult paljudes riikides endiselt kõrge, üha enam inimesi töötab mitte kodumaal, vaid teistes maades. Ühelt poolt on see tervitatav, sest näitab tegelikku Euroopa piiride kadumist, kuid teisalt taunitav, sest kõige õigem koht on inimeste jaoks ikka oma rahva ja kultuuri keskel, märkis Schultz.
Eeskuju Skandinaaviast
USAs äsja avaldatud uurimus näitas, et igast kümnest leibkonnast neljas on suurema palga kojutoojaks naine, mitte mees. Sotsioloogide hinnangul on selleni jõutud suuresti tänu riigi majanduses toimunud muudatustele. Tööstuse osakaalu langemine ja teenindussektori tõus on mõjutunud negatiivselt meeste tööhõivet ning loonud naistele paremaid võimalusi.
Statistika kinnitab, et haritud naised saavad seal ülikooli lõpetamise järel enamasti ka väärilise palga. Muidugi, ei saa Ameerikaski väita, et meeste ja naiste palgalõhet ei eksisteeri. Eesti vaatab aga eeskuju saamiseks tegelikult mitte USA, vaid Skandinaavia poole, kus sugude võrdõiguslikkuse teemad on väga selgeks räägitud.
