Pahatihti on riikliku tuleohutusjärelevalve käigus selgunud ka tõsiasi, et ehitustegevus või renoveerimine on toimunud ebaseaduslikult, s.t kehtestatud korras heaks kiidetud ehitusprojekti eirates või on ehitatud hoopis ilma projektita.

 Külastaja eeldab ohutust

Näiteid, kus laudast on ehitatud turismitalu või külalistemaja, milles puuduvad elementaarsed evakuatsiooniväljapääsud, ei tule kaugelt otsida. Nüüd ollakse kimpus, et nõuete täitmine käib üle jõu. Need probleemid võinuks olemata olla, kui majutusettevõtlusega või ehitustegevusega alustades oleks ehituslikud tuleohutusnõuded rahulikult üle vaadatud ja võimalikud variandid läbi arutatud.

Lisaks päästeasutuse poolsele riiklikule tuleohutusjärelevalvele, kelle ülesandeks on kontrollida just tuleohutusega seonduvate nõuete täitmist, lasub õige ehitustegevuse kontrolli kohustus ka kohalikul omavalitsusel. Enamikus probleemsetes majutusasutustes on aga kohalikust omavalitsusest mööda mindud.

Olgu meeldetuletuseks öeldud, et kohalik omavalitsus väljastab ehitustegevuseks ehitusloa, ümberehitusteks vähemalt kirjaliku nõusoleku. Selleks tuleb taotlejal esitada ehitusprojekt või vähemalt teostusjoonised koos päästeasutuse heakskiiduga.

Ehitamise lõppedes väljastab omavalitsus ehitisele kasutusloa, millega tõendatakse, et ehitatud on vastavalt projektile ja ehitist hakatakse kasutama eesmärgipäraselt.

Seega tuleohutusnõuetega vastavusse viimine algab juba projekteerimisfaasis. Kui sellest on õigel ajal mööda vaadatud, on hiljem probleemid kerged tulema. Teisalt, kui riik on majutusasutustele kehtestanud ohutusnõuded, siis on riigil kohustus ka nende täitmist kontrollida.

Turismitalu külastaja peab olema kindel, et saabub ohutusse kohta. Riiklik tuleohutusjärelevalve peabki selle kindlustunde andma. Paraku ei ole igal külastajal alati võimalik veenduda enne teenuse ostmist, mille hulka kuulub ka ohutus, selle kvaliteedis. Tuleohutusnõuete eesmärk on ennekõike inimeste elu kaitsmine, mitte majutusettevõtjale põhjendamatult suurte kulutuste põhjustamine.

Enamik Eesti kuni 30kohalistest majutusasutustest on tuldkartvat tüüpi hoonetes (TP3) ning ei ole algselt ehitatud majutusteenuse pakkumiseks.

Sellest tulenevalt on seda tüüpi majutushoonete peamisi probleeme seotud õigeaegse ja ohutu evakuatsiooni tagamisega, milleks on aga kehtestatud mitmeid nõuded. Ja ikka selleks, et säästa inimelusid võimaliku tuleõnnetuse korral.

 Nõuded on põhjendatud

Tulekahju tekkides satuvad inimesed kergesti paanikasse ning vajavad ohutusse kohta pääsemiseks juhiseid. Samuti ei jälgi nad hoonest väljudes, kas uksed enda järel said suletud või mitte. See on aga väga oluline, sellega takistatakse tule ja suitsu levikut hoones.

Seetõttu kehtibki nõue tuletõkkeuste paigaldamiseks, mis oleks ühtlasi varustatud sulguriga, et uks ei oleks fikseeritav lahtises asendis ja uks sulguks automaatselt. Majutustubade jaoks ette nähtud uksed tulepüsivusajaga 15 minutit ei pea olema suured metallist monstrumid, üldjuhul on need hoopis puidust ning erisuguste viimistluste ja värvitoonidega, et sobitada need hoone sisekujundusse.

Lisaks aitavad õigeaegset ja ohutut evakuatsiooni tagada tulekahjusignalisatsioon, evakuatsioonivalgustus ja vajadusel õiged põrandakatte valikud evakuatsiooniteel.

See, et majutusasutustele esitatavad tuleohutusnõuded on liiga karmid ja nõuavad suuri väljaminekuid, võib esialgu tunduda tõesti ülekohtusena. Kuid kui arvesse võtta, et majutusasutuse omanikul lasub vastutus kaotatud inimelude eest tuleõnnetuse korral, mil selgub, et tuleohutusnõuded olid täitmata, siis kahjud on kordades ja kordades suuremad kui väljaminekud nõuete täitmiseks.

Eestis on viimase seitsme aasta jooksul majutusasutustes juhtunud 227 väiksemat või suuremat tulekahju. Paraku ei peeta tuleõnnetuse juhtumist eriti tõenäoliseks, kuid seda valusamalt võib see meid ühel hetkel tabada. Ükski ettevaatusabinõu ei saa olla liiga range, kui tegemist on eludega.

Viljar Schmidt, Lõuna-Eesti Päästekeskuse järelevalveteenistuse juht