Väikese Juminda küla suur pidu laulu, turu ja televisiooniga

 (1)
Väikese Juminda küla suur pidu laulu, turu ja televisiooniga
"Lauluga maale" salvestus ja külapäev Juminda külas.Foto: Bianca Mikovitš

Juuli viimasel päeval võõrustas 35 püsielanikuga Juminda paari tuhandet külalist. Küla esmamainimise 720. aastapäev sai õhtul väärika punkti ETV ja Maalehe ühissaate “Lauluga maale” lindistusega

“Meil pole kunagi varem külas nii palju rahvast korraga olnud, see on küla kõige rahvarohkem päev, selles pole mingit kahtlust,” on 20 ja pool aastat veel otsagi Juminda külavanemana toimetav Karli Lambot õhtu eel päris rõõmus.

Küla nii lähema kui ka vanema ajaloo parima tundjana teab Lambot rääkida, et viimati oli palju rahvast neil 2001. aastal, kui tähistati merelahingu 60. aastapäeva.

Kui siis oli kohal tuhat inimest, siis seekord oma paar tuhat, hindab ta päevast osasaanute hulka.

Mis seal vahet, tuhat või kaks, võib mõnigi küsida. Aga ehk paneb küsija mõtlema see, et sellise sisuka päeva on korraldanud nii pisike küla. “Meil on aktiivne külaselts, koos tehes tuleb kõik hästi välja,” kiidab külavanem.

Vana pildi kõrvale ka uus

Rohkem kui aastapäevade tähistamist väärtustab Kuusalu valla Juminda küla oma elanikke ja need omakorda peavad lugu oma kodust.

Nii on Vene ajal piiritsooni kinnisest ja rääma kippunud rannakülast saanud taas pärl, kus tahetakse suvede asemel aina enam aastaringselt elada.

2008. aastal pärjati Juminda Harjumaa ilusaima küla tiitliga ja ega läinud aastal ei jäänud palju puudu, et Eesti aasta küla augi neile kuulunuks.

Seotud lood:

Aga küla aastapäevigi on vaja pidada. Siis on võimalus kokku saada ka nendega, keda tuuled kodutanumalt mujale lennutanud, kuid mõtteis ja südameis kannavad oma küla ometigi.

Juminda paljudes peredes on fotoalbumi vahel 1927. aastast pärinev pilt, millel kujutatud toona külas elanud inimesi külakiigel. Just see foto andis mõtte tellida kohale professionaalne fotograaf, et külarahvas, ka need, kes seal suvitavad, koos järeltulijatega taas ühisele pildile püüda. Tehtud fotolt loeti hiljem kokku 124 inimest.

“Vahvalt tuli välja küla raamat, 250 lehekülge mõnusaid lugusid meie külast,” viipab külavanem keskpäeval esitletud mahukale raamatule “Juminda jubijäneksed”.

Selgituseks: Juminda poolsaare rannakülade elanikel olid hüüdnimed ja Juminda rahvast kutsuti jubijäneksteks.

Ühispildi ja raamatuesitluse vahel külakosti pakkunud Hiiumaa naiskoori “Anna” esitatud tuntud loole “Kui on meri hülgehall…” laulavad kaasa isegi need, kes seni oma lauluhäält vaid hommikuse duši võtmise ajal proovida söandanud.

Teine, mida hääled rahva seast kõvasti toetavad, on lahkunute meenutamise hetkedel kõlav kiriklik viis “Kalla, kallis isakäsi”.

Kella ühe paiku kõlava hüüu “Ja nüüd hakkame kauplema!” järel läheb turulettide ümber lahti vilgas sagimine. Teist aastat järjest peetud külaturul müüakse-ostetakse pea kolmekümnelt letilt kõiksuguseid aiasaadusi, mett, taimi, täikakraami, käsitööd, hoidiseid, kodust rukkileiba, omatehtud ehteid, spordirõivaid, kummipaate ja muudki.

“Kõik läheb kaubaks hästi, aga kõige paremini hapukurk ja oma kanamunadest mustsõstra-vaarikakook,” räägib 10 km kauguselt Kolga-Aabla külast üleüldse esimest korda oma talutoodanguga laadale vuranud Vanaõue talu perenaine Helve Remmelgas.

Kui turg oma õuel, ega siis Juminda inimesedki jäta müügivõimalust kasutamata. Toivo Kalberg müüb oma Klaukse talu väravas laevu. Õigemini laeva- mudeleid. Ütleb, et see hobi on tal juba kooliajast ja suurem osa neist käsitsi nikerdatud laevadest on ka Jumindaga seotud.

Meremehe pojana tahtis temagi isa jälgedes astuda, aga ei saanud omal ajal merekooli sisse. Üks sugulane elas välismaal, seepärast. Nii hakkas ta puutöömeheks ja hobi korras laevamudeleid tegema.

“Seda ma ei müü, see on näitamiseks, tegin talv otsa, mõne päeva eest sai valmis,” osutab Kalberg purjelaev Salme mudelile ja võtab laeva pildistamiseks sülle. “See Käsmus 1891 ehitatud purjelaev vedas kaupa välismaale, kuni 1936 sõitis Taani rannikul karile.”

Kella viie paiku löövad Juminda küla südames Kuu-
salu pasunapoisid pillidele hääled sisse ning rongkäigus suundutakse Kura randa, kus ootab ETV ja Maalehe ühissaate “Lauluga maale” lindistus.

Lauldes Eestit avastamas

Kui päeval on saatejuht Jüri Aarma koos kaamerameestega käinud ringi küla vahel ja jõudnud merelegi külavanema seltsis kala püüdma, siis Kura rannas on juhtohjad Gerli Padari käes, kes hoogsalt rahva sütitab ning laulma paneb.

Lisaks Padarile pakuvad kooslaulmislusti ka naaberküla mees Artur Talvik ning Tanja Mihhailova. Televaatajad saavad kõigi kolmega oma pildimasina ees kaasa laulda aga juba sel laupäeva õhtul.

Õnnelik ja ühtaegu natuke kurb on Jumindal lindistuse lõppedes saate produtsent ehk nagu ta ise ütleb, ohjahoidja, Valdur Sepp. Õnnelik, et kõik kuus saadet on õnnestunud.

Kurb, et see on viimane lindistus. Südames soovib mees, et seda vaid tänavuseks ja järgmine aasta tuleksid uued paigad. Enamikesse kohtadesse, kus oodatakse, pole ju veel jõutudki minna.

“Kümme aastat Reet Linna juhitud saadet “Laulge kaasa” ohustas rahapuudusel tänavu ekraanilt kadumine, aga õnneks sai Maaleht aru, et rahvas ootab selliseid saateid ja pani õla alla,” räägib Sepp ja kiidab ka saatejuhtide õiget valikut, kes sobivad omavahel suurepäraselt.

Saatele on tekkinud oma fännidki. Autoga on kaugelt Tõrvast Jumindale rahva sekka kaasa laulma sõitnud Maie-Anne Johanson koos elukaaslase Oskar Randmaaga. Nad on käinud kõigil lindistustel.

“Talvel ei sõida ju ringi, on külm ja maksud maksta, aga suvel tahad sõita ja näha uusi paiku ning saab ka kaasa laulda,” põhjendab Johanson.

Kuuest saatepaigast kolmes polnud nad elus varemalt veel käinud. Ei Kihnus, Avinurmes ega Jumindal. “Ootan juba järgmist suve, et jälle Eestimaad avastada,” naerab tõrvalanna.

“Lauluga maale”

- 31. juulil Jumindal lindistatud saade on hooaja viimane, see läheb ETVs eetrisse laupäeval, 14. augustil kell 20.15.
- Varem on eetris olnud Avinurmes, Kihnus, Ülenurmel, Moostes ja Noarootsis lindistatud saated. Neid saab vaadata ETV veebilehelt saadete arhiivist http://etv.err.ee/arhiiv.