Kes on see kuulus albaanlane, keda iga eestlane teab?

 (8)
Reisigrupp 1
Kes on see kuulus albaanlane, keda iga eestlane teab?
1 grupp Albaanias Gjirokastras.

Pisikesest Albaaniast ei tea eestlased just väga palju. Sinna reisimine nõuab ettevõtlikkust ning ka üksjagu tahtmist selles kirjus piirkonnas seigelda. Ent vähemalt ühte albaanlast teab iga eestlane!

See kuulsus on muidugi ema Theresa ning tema Albaania päritolu üle on albaanlased väga uhked. Teine kuulsus on hetkel kirjanik Ismale Kadare, kes elab küll juba aastaid Prantsusmaal. Kadaret on tõlgitud ka eesti keelde, kuid väga suurt populaarsust tema raamatud meil saavutanud pole. “Kuri aasta” ja “Murtud aprill” räägivad elust Albaanias selle eri etappidel ning erinevate inimeste silmade läbi. Kadaradet on korduvalt esitatud Nobeli preemiale ning albaanlased loodavad, et tänavu saab ta selle kindlasti.

Tänu Kadarele on maailm saanud teada Albaania võitlusest oma iseseisvuse eest ning veel ühest kohalikust tavast – nimelt nende käskudekogust nimega Kanun. Kanun on sajandeid reguleerinud inimeste vahelisi suhteid ja nende õigusi. Sinna kuulub paraku ka veritasu, mis nõuab vere tasumist verega.

Kommunismiperioodil oli see karmilt keelatud, kuid uuemal ajal on vanad kombed hakanud uuesti käiku minema. Kuna pärast kommunismiaja lõppu jagati maad inimestele tagasi ning sellega on olnud palju tüli, siis on hakatud asju lahendama vanal kombel. Kanuni reeglite tõttu on juba praegu tapetud hulgaliselt inimesi ning valitsus on üsna nõutu ega tea, kuidas sellega hakkama saada.

Seotud lood:

Albaania polegi tegelikult Albaania

Albaania nimi on tuletatud illüüria hõimu albaanide järgi, keda peetakse albaanlaste esivanemateks. Albaania albaaniakeelne nimetus on Shqipëria ning Albaania on tulnud anade kroonikate järgi umbes nii nagu soomlased kutsuvad Eestit Viruks. Shqipëriat seostatakse sõnaga shqiponja ‘kotkas’ ning kahe peaga kotkas on ka Albaania sümbol.

Peale rannikujoone on kõik Albaania piirid kunstlikud. Need määrati põhimõtteliselt kindlaks suursaadikute konverentsil Londonis 1912.-1913. aastal. Balkani poolsaare kõige mägisema maa pindala on kõigest 28 748 km², kuid väikeriik on maavarade poolest üsna rikas. Albaania rahvaarv oli 2011. aasta rahvaloenduse esialgsetel andmetel 2 831 741. Praegu elab albaanlasi rohkem teistes riikides kui Albaanias, peamiselt Kosovos, Makedoonias ja Ameerika Ühendriikides. Albaania on majanduslikult üks vaesemaid Euroopas. Selles riigis elab ka hinnaguliselt 300 000 mustlast, kes rändavad ringi ning löövad oma kilekülasid püsti sinna, kuhu ise tahavad.

Naabritest albaanlased väga soojalt ei räägi, sest kõik on püüdnud neid mingil ajal vallutada. Iseseisvust on tulnud pikalt oodata ning nääklused ja vaidlused on olnud lõputud.

Siia üks paras näide Ismael Kadare raamatust “Kuri aasta”.

"Siin on Albaania," ütles üks ja lõi jalaga vastu maad. "Mitte Albaania, vaid Kreeka," sähvas teine ja lõi jalaga mütsti! vastu maad. "Mitte Albaania ega Kreeka, vaid meie õnnistatud Serbia," pillas kolmas ning lõi samuti mütsti, aga mitte kingaga vaid saapaga. "Olgu sul pealegi naeltega saapad ja minul ainult tuttidega puukingad, aga see on Albaania ja seda ei muuda miski!" paiskas esimene vastuseks. Kolm kätt sirutuvad revolvri järele ning ongi häda ja õnnetus käes.

Andmeid Albaania kohta:

- Pind 28 748 km²

- 2,8 mln elanikku(2012)

- Maavarad nafta, gaas, süsi, nikkel, raud, vask, kroom. Eksporditakse tekstiili, jalanõusid, puu- ja köögivilja.

- Kõrgeim tipp Peshkopia, 2753 m

- 1/8 riigist asub kõrgmäestiku- ja kõrgmäestikulähedases kliimavööndis

- Läänes Aadria ja Joonia meri, Loodepiiril Shkodra järv (Balkani suurim), idapiiril Ohridi ja Prespa järv

- Naaberriigid: Montenegro, Serbia (Kosovo), Makedoonia, Kreeka; ülemerenaaber Itaalia

- Algasukad illüürlased; kuulunud Roomale, Bütsantsile, Türgile.

- Kuulsaim albaanlane – ema Theresa, tuntuim kirjanik Ismael Kadare.