Kolmel saarel käidud, kuus on veel avastamata
Juba lennuki aknast Atlandi ookeanis asuvale Pico saarele lähenemine andis oodatavast aimu, kuid reaalsus ületas igasugused lootused.
Esimeses pikemas peatuskohas võtsid meid vastu merre ulatuvad laavarünkad. Sile kiviplaadikestest teerada hõlbustas pildistamist-filmimist ja võimsate ookeanilainete „purunemise” vaatlemist. Nägime ka seadmeid, mis lainetest elektrit toodavad. Suveniirivarusid aitas täiendada samas laavaväljal asuv talumajapidamine.
Seejärel „avastasime” kogu saarestiku kõrgeima mäe, mille tipu pildile saamiseks tuli kannatust varuda, sest kiirelt mööduvad valged pilved tekitasid soovi lõpmatuseni pildistada. Sümboolselt heiskasime seal lipuna Maalehe rätiku.
Järgnes laevasõit meie peaeesmärgile, Faiali saarele. Atlandi ookeani lained muidugi mingid kehvakesed ei olnud (kohati segasid nad kaljukaride pildistamist), aga eks meid oli varem ka vaalavaatlusel treenitud...
Jalad taas kindlalt maas, asusime tutvuma väikese pindala, kuid seda huvitavama loodusega saarekesega. Tihked pildistamispeatused võimaldasid jäädvustada üksteisele järgnevaid hämmastavaid looduspilte. Jäi aega ka suplemiseks hiigelkaljude all oleval ilusal rannal ning mitmeks kohvikupeatuseks.
Eriti on mällu süüvinud ühe kiriku asukoht mäe otsas. Vaade ümbruskonnale vöttis hingetuks! Millised kõrguvad kaljumassiivid! Millised pekslevad lained! Millised ...! Sõnadega on seda kõike äärmiselt raske kirjeldada – seda tõesti PEAB nägema !
Pisut edasi sõitnud (vahemaad on siin meeldivalt väikesed) oli võimalus jalgsi läbi tunneli kraatri sisemusse minna. Muidugi mitte päris põhja, seal asus omakorda teine, pisem kraater. Kiiresti muutuvates valgusoludes ei tulnud pildistamisel lõppu. Ka see oli koht, kust ärasõit sai teoks ilmse kahjutundega.
Viimane pikem peatus oli kõrge vaalavaatlustorn ookeani kaldal. Taaskord tunnetasime lainete jõudu ning hiigelkaljude vastupidavust. Loodus on siinsetel saartel tõeliselt vapustav!
Kõhklematult võib Faiali saare külastuspäeva nimetada kogu reisi kõrgpunktiks. Ühepäevase sõidu teekonna valimisel ja ettevalmistamisel oli hindamatu abi kohalikust giidist Serafinast ja Germalo reisijuhist Mirjamist. Tänud neile!
