REISIBLOGI | Loe Maalehe reisisellide seiklusi lummavate vaadetega kivisel ja päikselisel Maltal

 (10)
REISIBLOGI | Loe Maalehe reisisellide seiklusi lummavate vaadetega kivisel ja päikselisel Maltal
Pilt võib olla selles mõttes eksitav, et tegelikult Maltal kuigi palju liivarandu pole.Foto: Madis Must

Maalehe 2019. aasta teine reis viis 41 reisiselli septembri lõpus pisikesele Maltale, kus meil jagus mida vaadata, maitsta ja teha.

Maalehe reis Maltale
Ööl vastu esmaspäeva jõudsime tagasi kodumaale, kõigil taskus jaanikaunapuu vili ja hulk sooje mälestusi.
https://www.facebook.com/maaleht/videos/900501596995258/#w=560
Pühapäeval pealinnas jalutades sattusime folgikeerisesse ja rongkäiku, mis liikus edasi aeglaselt, aga näis, et nii oligi mõeldud. Nii sai iga osalev seltskond pealvaatajatele rahulikult tantsu-, laulu- ja pillietteasteid teha, ilma et peaks pidevalt edasi tõttama.Eestist olid Malta folkloorifestivalil kohal tantsuselts Sõleke ja rahvarantsurühm Känd ja Käbid, mõlemad Tallinnast. Hüüdsime tervituse ka läti pärimusrühmale Ceiruleits.https://g1.nh.ee/dgs/loader.php#id=251535
Paar päeva tagasi sai siinses blogis tehtud suur Maalehe reisisellide jalatsivaatlus ning välja hüütud, et varsti järgneb ka kohalike jalgade vaatlus. Plaan jäi ellu viimata, kuna tänavatel kohalike turistidest eristamine oli arvatust raskem. Keda maltalaste jalatsikultuur siiski väga huvitama hakkas, peab ise kohale lendama!
Kesk Vahemerd asuvalt Maltalt leiab ligi 80 endeemset liiki, mida kuskil mujal pole, nende seas nii taimi kui loomi. Malta mageveekrabi silmasime ühes ojakeses ka oma silmaga, aga kohalik sisalik, mardikas ja tigu jäid nägemata.Giid Ingrid rääkis, kuidas ta sageli botaanik Urmas Laansood tüütab, paludes temalt, et botaanika terminoloogia komisjon oma järgmisel istungil mõningatele Malta jaoks olulistele taimedele ka eestikeelse nime paneks. Nii sai oma nime ka Malta rahvustaim ürgjumikas.
Maalehe reisid muudavad eriliseks staažikad reisisõbrad, kellest mitmed käisid ka Maltal. Neil on lisaks kõiksugu kogunenud meenetele (sel korral said kõik reisijad omale Maalehe nokamütsi) jutustada üllatavaid seiku Maalehe töötajate, teiste reisisellide ja kõiksugu ettetulnud sekelduste kohta.
Maalehe reis hakkab sedakorda lõppema ja täna keskööks loodame jõuda Tallinna. Väga tore ja vahva sõit on olnud, palju tänu ka meie giid Ingrid Eomoisile kõigi jagatud teadmiste ja elutarkuste eest! Eile viis ta meid muide veel ühe hiigelsuure karstiaugu juurde. Augu nimi on Maqluba, ehk tõlkes tagurpidi. On üpris täpselt teada, et auk tekkis 1343. aasta novembris suure tormi ajal. Kuid legend räägib, et seal asunud varem küla, kus inimesed ei hoolinud vagadusest ja olid hõivatud pattulangemisega, mistõttu kõrgemad jõud juurinud selle küla koos tema aluse maaga lihtsalt välja ja sättinud ümberpööratuna merre saarekeseks. Nii et tasub olla ikka viks ja vaga, et selliseid asju ära hoida. 
Me elame nii vägevas hotellis, et Vahemere-vaatega katusel on bassein ja baar ning igal õhtul toimub erineva lauljaga disko. Turistidel vanadest Euroopa riikidest on samm teiste tantsijatega sünkroniseeritum, eestlastel aga vabam ja metsikum.
Hagar Qimi ja Mnajdra eelajaloolisi templeid hakati ehitama juba 3600 aastat eKr. Lahmakad kiviplokid seati paika päikese liikumist ja siiani teadlastele mõtteainet pakkuvaid põhimõtteid järgides.Tänapäeval valitseb ja valvab templeid Kasside Kuningas oma kahe teenijannaga. Meil oli suur au Tema Majesteediga põgusalt kohtuda.https://g1.nh.ee/dgs/loader.php#id=251485
Maalehe reisisellid täna Maltal Marsaxlokki linnakeses rannaäärset lõunat nautimas. Pakuti salatit või pastat, merikokre friikatega. Tegu on kalurikülaga, sestap kala seal jätkub. Oli väga hea. Foto: Ingrid Eomois. 
Kohe antakse lõunat ka :) 
Oo, see paadisõit helesinise veega grotis. Üks neist grottidest on nimega Mesinädalagrott, ehk seal asub selline kivieend, mille peal noored saavad end ilmselt mugavalt tunda. Nii romantiline! Kuigi mitte tänasel ajal, mil iga 5 minuti tagant saabub mootorpaaditäis vaimustusest õhkavaid turiste. Sõit maksab 8 euri ja kestab 15-20 minutit. Aga vahva oli. 
Sõime nõrkemiseni küülikuid, laulsime lembelaulikutega ja mõni tantsis ka. https://g1.nh.ee/dgs/loader.php#id=251459
Seiku ja nendega seonduvaid pilte reisi neljandalt päevalt* Filigraanhõbe on Maltale päris omane. Keraamikaga ei jääda samuti hätta. Kõige ilusam on aga klaasikunst.* Umbes kuu pärast koristatakse oliivid. Meie külastatud istanduse parim puu, 20 aastane isend andis ühel heas sügisel koguni 200 kilogrammi oliive.* Selleks, et oliivihakatisest söödavat oliivi saada, leotatakse seda pikalt soolvees. Siinsed põllumehed teevad seda ligi kaheksa kuud, alles siis muutub oliiv lauakõlbulikuks.* Maltal on nii vähe vaba maad, et siin suuri põllulappe ei leia ning täiskohaga põllumees olla on keeruline. Nii on ka meie külastatud perel küll 80 heas korras oliivipuud, aga öeldakse ikka, et põllumajandus on hobi ja raha teenitakse mujalt.* Nädala-kahe pärast koristatakse granaatõunad. Mekkisime väljast veel kahvatu ilmega granaatõuna, mille marjad olid aga üllatavalt mahlased ja pähklise maitsega, üldse mitte hapud. Kuigi selle lause autor sööb palju granaatõunu, siis nii maitsvat vilja pole ta veel Baltimaade kauplustest ega turgudelt leidnud, kuigi välist hiilgust on poelettide pomegranaatidel rohkem.* Meie võõrustajatel on ka kärjepõhjata tarud, mis aga Eestis pole otstarbekad, kuna korjeaeg on põhjamaal lühike ja mesilastel pole aega nii kaua oma kärgi üles ehitada kui ühe Vahemere saare sumisejatel.* Lambapiimajuustud, olgu tooremad või kõvemad, maitsevad paljudele reisisellidele.* Meridiana veinimeistritel on õnnestunud leida üks väheseid lamedaid maalappe Maltal, kus viinamari kasvab 17 hektaril. Rahva lemmikvein on Isis Chardonnay.https://g1.nh.ee/dgs/loader.php#id=251455
Lühhike öppetus oliiviõli tarvitamise kohta1. Vala hea ekstraneitsi oliiviõli pisikesse anumasse, näiteks viinapitsi.2. Soojenda anumat oma pihus nii ülalt kui alt.3. Kui õli soojem, tõmba ninaga lõhna.4. Kalla õli suhu ja tõmba õhku läbi suu, justkui püüaksid keelt jahutada.5. Noo, kas tunned juba rikkalikke maitsenüansse?6. Neela see õli alla.Allikas: Tan-Nixxiegħa oliiviistanduse peretütarhttps://g1.nh.ee/dgs/loader.php#id=251457
Usutlus Maalehe reisi võitjaga: Maltale tasub tullaOma õnneliku käega Maalehe reisi Maltale võitnud reisisell Ülle (pildil keskel) ütleb, et reisimine meeldib talle, aga parim on tema jaoks reisida Põhjamaades.Teie olete Maalehe reisil esimest korda?Jah, esimest korda.Aga muidu teile reisida meeldib?Jah. Mulle meeldib reisida ja me ikka reisime igal aastal paar korda kuhugi.Kus varem olete käinud ja mis kohad teile rohkem meeldivad?Tegelikult meeldivad mulle Põhjamaad rohkem. Me oleme mõlemal pool käinud, nii põhjas kui lõunas, kuid Põhjamaad on rohkem minu teema. Norra ja Soome, külmemad maad.Kõrvetav päike ei ole teie jaoks parim?Ei ole päris parim kaaslane.Aga kuidas teile Maltal meeldib?Kogemus on ta kindlasti, aga ma kujutasin seda veidi teistmoodi ette kui tegelikkus. Siin on praegu sügis ja loodus ei ole nii lopsakas, kui ta ilmselt kevadel oli. Aga soojust jagub siin küll. Eestisse tagasi minek võib sellepärast tunduda veidi ekstreemne.Maltale tasub tulla vaatama, oma silm on kuningas. Ta on hea kompaktne riik, pole pikki vahemaid vaja sõita?Eestlase jaoks on siin väga palju rahvast ja palju müra.Meie giid ju ütles, et Maltal ei ole ühtki sellist hetke, kus pole teist inimest näha?Muidugi, siin on palju turiste ka. Teenindajad on lahked, aga hästi mürarikas on tõesti. Mulle tundub, et selleks, et päriselt aru saada, kes see maltalane siis on, peaks tulema siia oma käe peal. Ka söögis näiteks on väga palju tunda itaaliapärast. Seda päris Maltat peaks rohkem ise otsima.
Igavene au ja kuulsus portaalile Delfi!"Mida nad teevad?" küsis kohalik oliivipõllumees üllatunult, kui Delfi lippu nõlval laiali laotama hakkasime. "Tegemist on ususektiga," rahustas teda sujuvalt giid Ingrid ning sinnapaika asi jäi.Aktsioon sai ette võetud ja lipp kaugele maale kaasa veetud, reisikohvrist lisakilod ohverdatud selleks, et tänada sõpru, tuttavaid ja kolleege, tublisid Delfi töötajaid. Teadkem ja mäletagem kõik - Maalehe veebilugejad on ühtlasi ka Delfi lugejad. Ilma Delfita poleks nii vägevat Maalehe veebi, aga ilma Maalehe veebita oleks Delfi üsna mannetu.Liikugu ikka tõusvas joones Delfi lugejanumbrid, reklaamitulu ja tasuliste artiklite ostjate arv!
Siiamaani aadlike järeltulijaid ja nunni varjava majesteetliku kivilinna Mdina tänavatel ristusid meie teed Nõmme kultuurikeskuse rahvatantsurühma Känd ja Käbid kultuurihuvilise rakukesega. Tantsijad astuvad järgneval kolmel päeval üles rahvusvahelisel Malta folkloorifestivalil ning ei ela ega esine meist kuigi kaugel. Vahest lähme vaatama?
Maltal tehakse väga uhkeid klaasesemeid. Turistid on nende peale nagu hullud. Kõige ilusamad on suured vaasid ja kõikvõimalikud klaasist elukad: kalad, kaheksajalad, elevandid. Aga kuidas see habras ilu kõik Maltalt koju viia? Kohvrisse panna küll ei julge ja nii jääbki see kulutus tegemata.
Hommikul viidi meid kohe ehtepoodi. Milliseid teile palun? 
Ja pidasime piknikku!Varem polnudki õieti aega tuttavaks saada, aga nüüd tegime ka seda. Meie seas on väga staažikaid maalehereisijaid, uusi tulijaid, omavahel kaugelt tuttavaid, linlasi ja maakaid, põllumehi ja ametnikke, kõikvõimalike hobide harrastajaid, täisealisi ja üks alaealine, blonde ja brünette, häid inimesi.Söömine ühendab meid kõiki. Laual oli vähemalt viit sorti oliive, hulganisti juurikaid, aprikoosi, kilode viisi liha, kohalikke tooremapoolseid juuste, saia, võid, saiamääret, dipikastet, kartulikrõpsu, kirsstomatit, söömistikke, moosi, mineraalvett, kokakoolat, kohalikku limonaadi, malta punast veini, malta õlut, malta kaktuselikööri ja muudki.https://g1.nh.ee/dgs/loader.php#id=251403
Seiku ja nendega seonduvaid pilte reisi kolmandalt päevalt* Ärkasime hilja, sõime hea vaatega kuuendal korrusel hotelli hommikusööki, mille kõige omapärasem, vist ka rasvasem toode on rohkes õlis praetud saiaviilakad.* Külastasime vahemerelist liivaranda. Liivarannad pole siin levinud ja seegi kuigi suur polnud. Püksivahetuskabiine neil siin Maltal ka pole, nii et Malta turismisektoril veel on, mida Eestilt õppida. Pilliroog kasvab siin ikka väga kõrgeks ja toekaks.* Saime mekkida suurelehelise viigikaktuse vilju. Kuigi neid kasvab igal pool, siis koorimine on paras paine ning nagu kirjeldas üks reisiline, siis nokkis ta pool eelmist õhtut okkaid peost välja. Niisiis lasime neid koorida ühel vanamehel, kelle taks oli 50 senti vilja ning koorimise eest. Hiljem sõime viigikaktuse moosi ja mekkisime likööri.* Jaanikaunapuu, mis kannab jaanileiba ehk jaanikauna või jaanikõtra, kasvab laialdaselt maltalaste aedades. Selle vilju kutsutakse lausa imetoiduks. Maitselt magus, pisut lääge ka. Võib teha teed ja kurku ravivat siirupit.* Vaatlesime merd Malta kõrgemates punktides. Kuigi kõrgust merepinnast on neil vähem kui Suurel Munamäel, siis näivad nad ikka palju kõrgemad. Asi on vist selles, et kui siinsed künkad kõrgusid tõesti merepinna kohal, siis Munamägi jääb merest kaugele.* Nägime oma silmaga kivi taga, hiljem ka urust välja piilumas endeemset krabiliiki, keda leiab ainult Maltal ja siin ka väga vähe.* Nägime kuidas viljeletakse eesrindlikku permakultuuri ja arendatakse väikestviisi akvapoonilist kala- ja taimetootmist. Kõik on väga holistiline, müstiline, looduslik, mahe, ürgne, komposti täis ja taimetoiduline.https://g1.nh.ee/dgs/loader.php#id=251405
Ei, midagi te ei sõida jalgrattaga siin Malta kuurortlinnakese Sliema fantastilisel rannapromenaadil. Ei! Käige jala. No jalutada ongi ju mõnusam ka. Muide, ühtegi tõuksi pole siin näinud. 
SUUR MAALEHE REISISELLIDE JALAVAATLUSTüütavalt sageli on selle blogipostituse autor kuulnud ütlemist, et esmamulje sõltub inimese jalanõudest. Jalanõudest või esmamuljest eriliselt mitte hoolides, otsustasin täna pärastlõunal siiski vastava vaatluse läbi viia. Põhjuseks hoopis meie blogi lugejad.Kuna jalanõud on ihule nii ligidal ja nende kandmine hõlpsalt ettekujutatav, siis arvan, et teiste jalas olevate jalanõude nägemine annab kodumaal viibivatele lugejatele õiget aimu sellest, mis temperatuuride talumise ning küngaste ületamisega Maalehe reisisellidel tegemist on olnud.Järgnevad fotod on tehtud suurema osa Maalehe reisisellide jalgade alumistest osadest. Hõlmatud on ka giid Ingrid, reisisaatja Age, ajakirjanik Argo ning loomulikult ka kõige staažikamad reisisellid.Arva ära, milline jalanõu kuulub giidile, milline reisisaatjale ning milline ajakirjanikule!Lõpetuseks, kirsina tordil, on galerii lõpus ka ühe koera käpad. Tegemist on välimuse järgi hinnates eaka isakoeraga, kes elab vahemerelist permakultuuri viljelevas talus, mida tänase päeva lõpetuseks külastasime.Usinad blogilugejad võivad homme või äärmisel juhul ülehomme oodata galeriid ka kohalike jalavarjudest. Kas meil on kohalikelt midagi õppida?https://g1.nh.ee/dgs/loader.php#id=251401
Täna juhtus selline koletu asi, et Maalehe reisiseltskond segas filmivõtteid. Me tahtsime Malta kõige kõrgema punkti juures korraks bussist väljuda, et silmata huvitavat pinnavormi, millest giid just oli rääkinud. Kohe aga jooksis meie juurde keegi tegelane, kes väitis, et me siin küll peatuda ei saa ja sõitke edasi, peatuge seal. Aga pinnavorm asub ainult siin. Polnud midagi teha, kostümeeritud superkangelastel lükkus võte paar minutit edasi.
Malta saare uhkeimas parkmetsas, kus ka piknikku pidasime, punusid niplispitsi, ülesaarelise tähtsusega käsitöövormi, kaks sõbrannat, Rita ja Ursula.Töölaud oli neil nõelakesi ja niidirulle tihedalt täis, sest sündimas oli 14 meetri pikkune teos kirikualtari tarbeks. Pargis töötamise põhjuseks ütlesid nad olevad selle, et kodus on ju kõiksugu muid tegemisi ning seal ei edeneks töö üldse nii lennukalt.
Mereloom, kelle ennustajakarjäär lõppes enne algust. 
Kollane kiisumiisu sai ka veidi mõõkkala. 
Mõõkkala filee. 
Penne maltese. 
Kulinaarset Maltalt. Ilmselt on paljud kuulnud seda lugu, kui eestlane läks välismaale ja vaatas, et seal on mingid imelikud söögid. Kus on minu kartulipuder ja hakklihakaste, imestas eestlane. Veelgi rohkem on ilmselt lugusid Eesti tööreisijaist, kes välismaal olles eelistavad ümbrusega tutvumise asemel õhtul istuda hotellitoas ja juua kaasavõetud viina.Maalehe reisisellide hulgas selliseid veel kohanud ei ole, hakklihakastet ka pakutud ei ole. Küll pakuti kohe esimesel päeval Malta pastat - pasta maltese. Penned koos kohaliku malta vorstiga, tomatid, küüslauk, sibul, oliiviõli. Kitsejuust. Maitseb nagu pasta koos nimetatud ainetega :)Malta on mereriik ja seega peaks siin saama ka mereelukaid. Saabki. Näiteks mõõkkala filee on suurepärane. Mitte odav, ports maksis õhtusöögiks mingi 13 raha ümber. Aga hea. Kuna luusima saabus üks kohalik kollane kiisumiisu, siis sai ka tema veidike mõõkkala. Saab ka kombitsatega mereelukaid. Võib mõelda selle kaheksajala karjäärivalikute üle. See elukas oleks võinud ennustada jalkamatšide võitjaid, kuid nüüd lebab ta lihtsalt ühe keskealise valge meesisiku õhtusöögitaldrikul. Elu on ikka seiklus!Muide, räägitakse, et siin olevat väga head viigimarjad. Proovinud veel ei ole, aga kuulsime üht salapärast retsepti. Marjad lõigatakse pooleks, siis pannakse neile peale lusikaga kuhjake toorjuustu, riivitud apelsinikoort ja pipart. Apelsinist võib ka mahla pigistada. Kogu see kaunidus süüakse ühe ampsuga. Kõlab üpris nämm, mingiks seltskondlikuks pralleks või mis?Sattusime ka Sliema kohalikku toidupoodi. Mulje: umbes Stockmanni toiduosakonna sarnane, aga sisu suurem, põnevam ja vist isegi veidi odavam. Kaheksajala salat aga maksab sama palju kui Tallinnas Balti jaama turul, ehk umbes 50 euri kilo. 
Gozo saar on teistmoodi saar kui Malta. Ma ei tea, kas seda võiks nimetada Malta Saaremaaks, sest üks kokkupuutepunkt vähemalt on: saarele minekuks tuleb sõita praamiga ca 20 minutit ja arutusel on ka püsiühenduse rajamine. Muide seda projekti pidavat noolima hiinlased, nii et on täiesti võimalik, et Malta-Gozo püsiühendus saab reaalsuseks veel kiiremini kui mandri-Saare püsiühendus.Maltalased on nutikas rahvas ja on välja mõelnud, et Gozole sõitmiseks müüakse pileteid ainult tagasitulekul. Sest kes ikka sinna lõplikult jääb, väike saar, mõnikümmend tuhat elanikku, tullakse ikkagi “suurele” Maltale tagasi. Ja siis peab juba raha maksma. Gozole saamiseks võid aga Cirkewwa sadamas lihtsalt kaks kätt taskus laevale marssida.Gozol on väga tuntud seos antiikmaailmaga. Nimelt külastanud seda saart omal ajal eksirännakute käigus Odüsseus ja leidnud sealt armastusenäljas neiu, nümf Kalypso. Kuid Odüsseus ei jäänud lõplikult Kalypso võlude haardesse, vaid lahkus, et naasta oma seadusliku abikaasa Penelope juurde. Nagu teadis rääkida meie Malta-reisi giid, ei tohtivat seda Kalypso ja Odüsseuse legendi rääkida neile inimestele, kes ei usu armastusse. Teaduspõhise maailmavaatega inimesed, kes teavad, et n-ö romantilise armastuse näol on tegemist lihtsalt inimkehas möllava keemilise hormoonide ringmänguga, dopamiinide-serotoniinide paraadiga, seega pole ilmselt suurt mõtet Homerose eeposi lugedagi. Kuid ega sellest ka midagi, sest Kalypso koopasse, mis asub Gozo saarel, Maalehe reisiseltskond sisse nagunii ei pääsenud. Koopaga on mõningaid probleeme ja et kehtiks ohutus, inimesi sinna praegu ei lasta. Küll aga võis imetleda selle sügava augu mustavat suuet ja nautida kaasnevat merevaadet.Fontana külakeses saab Gozol nautida kohalike käsitöömeistrite toodangut. Seal asuvad vastava profiiliga kaubanduskeskused, mis pakuvad piisavas koguses nii niplispitsi kui filigraanhõbedast vidinaid. Selleks, et bussiga kohale saabunud turismigrupil ostlemiseks positiivne meeleolu tekitada, mängib kaubakeskuses rõõmus optimistlik rahvamuusika.Xlendi külas, restoranis Churchill saab einestada ning vaadelda pilti selle söögimaja asutajast, kes mitmetel hinnangutel omab väliseid sarnasusi president Arnold Rüütliga. Ühtlasi leidub seal ka väga rikkaliku valikuga Gelateria ning mentoolimaitsega jäätisepalli võiks täiesti soovitada.Külastada saab ka ilmselt üht põnevamat vaatamisväärsust omas kategoorias – see on endist vaatamisväärsust. Ehk tegemist oli loodusliku kaljuga, milles asus tore “ukseava”, kuid kahjuks kukkus see kalju 2017. aasta rahvusvahelisel naistepäeval tormiga kokku. Maltalased asusid seepeale masspostitama Facebookis pilte endast ja tollest kahetsusväärsel kombel hävinenud kaljust. Hoolimata sellisest katastroofist, keeb rannal, kus vanasti vaatamisväärsust vaadeldi, usin elutegevus ja sealsamas filmitud ju omal ajal ka Troonide mängu. Ehk tegu on n-ö Malta Laagna teega. Loodus on imekaunis, seda nii antud kohas kui tegelikult kogu Gozo saarel ja saare pealinnas Victorias leidub ülimalt maalilisi vanalinlikke nurgakesi. Tallinnas midagi sellist ei leidu – vähemalt neitsi Maarja bareljeefikesi ja kujukesi on Victorias megapalju rohkem!https://g1.nh.ee/dgs/loader.php#id=251331
Saage tuttavaks, kui veel ei tunne - nemad on Ennu ja Arvo. Esimene on Maalehe reisidel käinud 14 korda, teine 12 korda. Sõbrad koos oma abikaasadega reisile ei sõida. Loogika seisneb selles, et kui mehed on reisil, saavad naised neist puhata ning kui naised on reisil, saavad mehed neist puhata.Vette lähevad nad alati, kui võimalus tekib. Vahemere päikese- ja soolasupist väljudes meenutasid nad Islandi termaalallikates käimist, kui taevast tuli vihma, aga nemad suplesid õndsalt kuumas vees.
Meie teadmistest ja entusiasmist tulvil giid Ingrid vääriks mitte eraldi sissekannet blogisse, vaid vähemasti oma artiklit. Siinkirjutajate õnneks on selliseid juba kirjutatud. https://lood.delfi.ee/perejakodu/uudised/vaike-aga-vagev?id=80947819
Kontingent on tänavatel lõunamaine ning see kutsub lähemalt vaatlema. https://g1.nh.ee/dgs/loader.php#id=251275
Oma inimene Maltal ehk Ingrid Eomois viis meid kaasa Malta tõusudele-langustele, rääkis kuulsusrikkast, aga ka vastuolulisest Malta ajaloost ja üha helgemaks muutuvast tänapäevast.https://g1.nh.ee/dgs/loader.php#id=251273
Kui lõpuks süüa hakkas saama, siis pidasime sobilikuks Jaanile pisut laulda. https://www.facebook.com/maaleht/videos/2435552286560768/#w=560
Paras juubelikink!Nüüd juba kümnendat korda Maalehe reisile tulnud Sirje leidis eriti baroksest Jaani katedraalist väljudes maast sõrmuse. Selle siseküljele on graveeritud kullasulamile viitav number 750, millest võib arvata, et ehe asi. 
Teisipäeva pärastlõunal manustas Malta Maalehe reisiseltskonnale korraliku doosi katoliiklikke ornamente ja pühapilte, sest jõudsime pealinna Valletta nö Jaani kirikusse – Ristija Johannesele pühendatud katedraaliga tutvuma. Kuna tegu on Malta pealinna ühe tuntuma vaatamisväärsusega, võis eeldada sissepääsuks pikka saba, aga nii hull see polnudki. Mõned minutid ooteaega ja juba see ülipüüdlik turvamees kontrollis metalliotsijaga kõik kaasasolevad seljakotid ja muud vidinad üle. Sissepääs meenutas kaasaegse metroo pääslat, mütsid peast (tegu ju toimiva sakraalse institutsiooni, mitte muuseumiga) ja seljakott kõhu peale, et see kogemata seinu ei vigastaks. Katedraali sisemus on muljetavaldav, sellist kogust ornamente ja kaunistusi kohtab isegi kirikutes haruharva. Katedraalis leidub hulk erinevaid kabeleid ja nurgakesi, mida tähelepanelikult silmitsedes avavad nad oma kunstilised, aga võib-olla ka teoloogilised aarded. Kõige kuulsam kunstiteos selles katedraalis on Itaalia renessansiaja meistri Caravaggio maal “Ristija Johannese pea maharaiumine”. Tegemist on üpriski õõvastava ja tumedais toonides maaliga, mida igaüks just oma koduseina kaunistama ei riputaks. Caravaggio (1571-1610) sündis Itaalias ja hakkas 13aastasena tööle Tiziani jäljendaja, meister Simone Peterzano juures. Antud maal on tähelepanuväärne muu hulgas selle poolest, et on mõõtmetelt kunstniku loomingus suurim: 3,6 korda 5,2 meetrit ja ainus, mille ta on signeerinud.
Maalehe reisisellid on jõudnud Maltale. Juba on sõidetud praamiga ja käidud pealinna kõige tähtsamas katedraalis. Rohkem juttu ja pilte siis, kui on mahti maha istuda :)
Teise reisiselli öö möödub rahulikult kodus, kuid jääb napiks, sest äratus kõlab 3.30. Eks see ole ka näost näha. Igatahes on 40 reisilist jõudnud välja Frankfurti, varustatud asjakohaste peakatete ja värske teabega. Malta, siit me varsti tuleme :) 
Unekapslis ei olnud halb magada, ei olnud ka hea. Nagu kellegi külas nahkdiivanil. Üks kapslitest on teistest parem, nimelt on selle sees lihtsalt vertikaalne matt. Teised on sisseehitatud kehakumerustega nagu aiatoolid, millesuguste peal ei tea küll kedagi magavat. Valisin siiski kumerustega variandi, kuna see oli akna all ja peatänavast pisut eemal. Õhuaukudega katus sõidab peale. Enda kõrvatropid tasub kõrva toppida. Koti ja muu isikliku saab paigutada voodi alla, kust keegi seda näpata ei saa. Kapsli seinal on nupud, mis peaksid midagi üles-alla liigutama, aga need paraku ei tööta.Tuleb arvestada, et kell viis hakkab rahvaste liikumine ning kui see sind üles ei aja, siis peagi algavad teadaanded ajavad ikka. Kui kell pool kuus katuse pealt lükkasin, siis üllatusin, et tühja saali asemel oli kapsli kõrval kümneid inimesi, kes juttu ajasid ja lennukitele tahtsid pääseda.Võtan unekapslite olemasolu teadmiseks ja julgen soovitada. Kui olete kaugemalt, Tartust näiteks, siis võite varajase lennu puhul tulla kohale eelmisel õhtul ja unekapslis lesida, selle asemel, et öösel sõita. Pagasi saab ka eelmisel õhtul ära anda. Tasub aga lennujaamalt uurida, mis kell nad seda vastu võtavad. Maalehe Maltale viiva lennu jaoks võtsid nad seda vastu eelmisel päeval kell 16-17.30; järgmine võimalus tekiks alles hommikul.
Ühe reisiselli öö möödub Tallinna lennujaamas. Pärast kella 22, viimast väljalendu jäi siin vaikseks. Liiguvad üksnes turvamehed, koristajad ja maalehtlane. Lisandub maandujaid, kelle seas ka promimente - Kaja Kallas ja Eero Epneri näoga inimene, vahest tema ise. Magamiskapslite kõrvale suure akna taha maandub pärast südaööd veel üks lennuk, millel kõrvuti kaks kirja - Nordica ja LOT Polish Airlines. https://g1.nh.ee/dgs/loader.php#id=251223
https://www.facebook.com/maaleht/videos/470066257056448/#w=560
Mis teeb selle saarestiku, kus pole metsi, mägesid, järvi ega jõgesid, nii põnevaks, et see püsib rännuhuviliste meelissihtkohtade hulgas? Kiika https://maaleht.delfi.ee/news/teeb/reisid/uus-maalehe-reis-malta-koht-kuhu-tahetakse-tagasi?id=84359855
Maalehe selle aasta kolmas reis (esimesed kaks läksid Siberisse) viib Malta saartele.Start antakse teisipäeva varahommikul Tallinna lennujaamas. Läbi Frankfurdi jõuame Maltale kell 11:50, misjärel hakkame alustuseks pealinna arhitektuuriga tutvuma.