Seda köisraudteele pühendatud laulu teab peaaegu iga eestlane


Maalehe 1. grupp Itaalias 2014
Suitsev Vesuuvi kraaterFoto: Bianca Mikovitš, Maaleht

Maalehe Itaalia reisi esimesel täispikal päeval heiskasime oma lipu Vesuuvi kraatri äärde ning avastasime, et teame kõik laulu omaaegsest käisraudteest, millega rahvast aastakümneid üles-alla veeti.

Selle laulu nimi on „Funiculi-funicula“ ning tähendab otsetõlkes: funikulöör siin, funikulöör seal!

Funikulöör oli trossil rippuv vagun, millega inimesi Vesuuvi kraatri äärde sõidutati ja mis hävis 1944. aasta Vesuuvi purskes.

Laulukese kirjutas ajakirjanik Peppino Turco aastal 1880 ning meile on see tuntud rõõmsa Napoli laulukesena. Ilmselt ei tea paljud, et see on kuidagi seotud Vesuuviga.

Rõõmus refrään („Jamme, jamme 'ncoppa, jamme jà…“) aga kutsub minema üles tippu.

Tänapäeval, kui funikulööri enam ei ole, sõidetakse võimalikult kõrgele bussi või autoga ning viimane osa teekonnast läbitakse jalgsi. Kõrgusse tõustakse sealjuures 200 meetrit ning teekond on alla kilomeetri. See on küll päris pingutav, kuid õigesti valitud tempo ja korduv puhkepauside tegemine Napoli lahe imetlemiseks tegid tõusu kõigile jõukohaseks. Mõnel õnnestus end isegi hääletada väikesele autole, mis kitsalt ja käänulisel teel üles-alla sõitis.

Sada aastat tagasi rahapuudusel jalgsi teekonna ette võtnud Friedebert Tuglas ja Ants Laikmaa matkasid kaheksa tundi, et jõuda jalamilt kraatri serva. Sealjuures tülitati neid korduvalt kõiksugu kribu-krabu müüvate meeste poolt, mis nad väga vihaseks muutis. Laikmaa ähvardas isegi üht tülitajat oma raske jalutuskepiga ja alles siis saadi temast lahti. Samuti pidid kirjanik ja kunstnik maksma omapärast andamit – kraatri lähedal oli mitmeid härrasid, kes väitsid, et on maaomanikud ja sealt läbiminekuks tuleb neile maksta.

Seotud lood:

Vesuuvi kirjeldasid Laikmaa ja Tuglas hiljem suitseva põrgukatlana, kust tuli hirmsat väävlihaisu. Laikmaa valas üle ääre ka veini, mis meestele sealsamas pähe oli määritud ning neile üldse ei meeldinud, kuigi väidetavalt oli see Lacryma Christi – vein, mis tehtud Vesuuvi jalamil kasvavast viinamarjasordist.

Viimased paarsada aastat on Vesuuvi kraatri lähedal töötanud observatoorium, et vulkaani aktiviseerudes võimalikult kiiresti hoiatus anda. Kuigi lähikonna inimesed teavad, et vulkaan on siiani aktiivne, ei ole nad kuhugi kolinud ning elavad oma igapäevast elu sealsamas edasi.

On ennustatud, et uut purset on oodata juba lähiajal ning selle mõju oleks katastroofiline, sest Vesuuv on vulkaan, mis kogub põhja tugeva nö korgi. Selle õhku paiskumine üksi oleks ümbruskonnale väga suuri purustusi tekitav.

Ka Maalehe grupi kraatri serval käimise ajal oli näha kohti, kust tuli suitsu. See otseselt endast ohtu ei kujuta, sest kuumuse allikas on väga sügaval maa sees.