12.01.2012, 09:05
Kes vajab immigrante?
Mida teevad lääne inimesed, kui nad ei taha enam musta tööd teha?
FOTO:
Jääb mulje, nagu kummitaks lääne inimesi viimased sadakond aastat justkui mingi värdeetika, mis ei luba neil teatud töid teha, mis paneb neid lahkuma kohast, kus tööd justkui oleks. Väide „majandus vajab midagi“ eeldab muidugi, et majandus niisugusel kujul, nagu ta praegu eksisteerib, tuleb alles hoida, poliitilised valikud peavad püüdma status quo säilitamisele: kui inimesed lahkuvad riigist majanduslikel põhjustel, nagu osutab Roots, siis tuleb leida uued inimesed, mitte muuta majandussüsteemi. Niisuguste väidete üle otsustamisel on kasulik vaadata, millised on tingimused, milles töötavad immigrandid. Enamikus lääneriikides kirjeldavad suure hulga immigrantide tööd sõnad “ohtlik”, “must”, “vähemakstud”, “prekaarne”. Kõrgelt haritud immigrandid mõnikord pääsevad ohtlikust ja mustast, kuid jäävad ebakindlatesse tingimustesse ja saavad vähem palka kui sihtriigi kodanikest tööjõud. Silicon Valleyst Prato tekstiilitööstuseni, finantssektorist lihapakkimiseni – kõikjal kasutatakse immigranttööjõudu ja kõikjal iseloomustab seda vajadus vähendada tööjõule suunatud kulusid. Siia kuuluvad nii Itaalias Prato industriaalalal töötavad Hiina töölised, kes magavad vabrikus, teevad kiiretel aegadel 30tunniseid vahetusi ning lastekasvatamise jätavad Hiinasse vanavanematele (Hiina ettevõtjad saavad lubada endale luksust lapsi Itaalias kasvatada ning teha ainult 10tunnised tööpäevi) kui ka näiteks USAs töötavad programmeerijad või finantskontsultandid, kellel on mõnikord töövahendusfirmadega lepingud, mis kohustavad neid teatud tööandja juures teatud aja teatud palga eest töötama.