Kristiina Viiron: ka tühjast võib tüli tõusta

“Vanasti, kui me ei teadnud, mida ja kuidas inimesed mõtlevad, oli elu kergem ja usk inimkonda suurem.” Nõnda tõdes hiljuti mu kolleeg, kui rääkisin, et keegi anonüümne kommenteerija peab mind kui loo autorit endiseks kommunistiks.

Tõsi on, et veebiväljaannete anonüümsetes kommentaarides end tagasi ei hoita ning aetakse suust välja igasugu jaburdusi.

Ent üha üllatavam on, kuidas oma nime ja sageli ka näoga – sest profiili juurde kuulub ju enamasti ka portreefoto – vaenatakse teemaalgatusi Facebooki ka kõige n-ö pehmemaid väärtusi ühendavates gruppides.